Vajalikust, kuid hetkel pigem tundmatust liikumisest räägib lähemalt Põltsamaa vallavalitsuse lastekaitse ja noorsootöö spetsialist Kätlin Kruus.
Kes on tugiõpilased?
Tugiõpilased on õpilased, kes oskavad ning tahavad leevendada kaaslaste muresid, parandada kooli õhkkonda ning olla õpetajate liitlased kooli igapäevases kasvatustöös: grupinormide kujundamises üldinimlikele eetika- ja moraalinormidele vastavaks. Tugiõpilane on noor noorte hulgas, kes märkab täiskasvanule varjatuks jäävaid probleeme (näiteks isiklikud mured, kiusamine, sõltuvusprobleemid, tõrjutus jm) ning tahab ja oskab sekkuda lahendusi otsivalt.
Tugiõpilastegevus on vabatahtlik ja tugiõpilaseks ei määrata kedagi sunniviisiliselt. Tugiõpilaseks saada soovivad õpilased läbivad vastava põhikoolituse (72 tundi), mille lõpetamisel saavad ka vastavasisulise tunnistuse MTÜ NÜ TORE-lt (mittetulundusühing Noorteühendus Tugiõpilaste Oma Ring Eestis). Koolitusel osaleb tavaliselt meeskond ehk õpilased koos täiskasvanud juhendajaga.
Millal tugiõpilased tegutsema hakkasid?
Tugiõpilastegevus Eestis algas juba 1996. aastal, liikumise idee on Eestisse jõudnud aga Soomest, kus see on aastakümnete jooksul laienenud enamikku üldhariduskoolidesse. Eestis on välja töötatud oma metoodika tugiõpilaste ja juhendajate koolitamiseks ning asutatud on ka MTÜ NÜ TORE.
Põltsamaa piirkonnas algas tugiõpilastegevus 2001. aastal projektipõhisena. Aastatel 2001-2007 on toimunud mitmeid T.O.R.E. üritusi nii Põltsamaa piirkonnas kui Jõgeva maakonnas tervikuna ? koolitused, suvelaagrid, konverents jms. Hetkel tegutsevad tugiõpilased aktiivselt Adavere ja Lustivere Põhikoolis ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.
Millega nad tegelevad?
Tugiõpilasliikumine on mõeldud peamiselt 6.-9. klassi lastele. Just selles vanuses algab eneseleidmise ja iseolemise aeg, millega aga kaasnevad tavaliselt ka probleemid. Tugiõpilane jälgib (teadlikult) koolis õpilastevahelisi suhteid, näeb konflikte ja oskab nendesse sekkuda. Ta märkab tõrjutuid ja püüab neid aidata. Vajadusel on tugiõpilased vahendajad õpilaste ja õpetajate ning ka õpilaste ja kooli juhtkonna vahel.
Palju neid on? Kus nad tegutsevad?
Tugiõpilastegevusega on hõlmatud üle 70 üldhariduskooli Eestis. Tugiõpilaste täpset arvu ei ole võimalik aga välja tuua ja nende arv koolide lõikes võib olla väga erinev.
Kes olete Teie seoses tugiõpilastega?
Mina töötan Põltsamaa Vallavalitsuses lastekaitse ja noorsootöö spetsialistina ning mingis mõttes olen TORE piirkondlik koordinaator. Pean tugiõpilasliikumise ideid koolielu ja noorte seisukohalt oluliseks. Seetõttu olen igal aastal kirjutanud projekti ja pakkunud piirkonna tugiõpilastele ja nende juhendajatele võimalust midagi ühiselt ette võtta. Koolidevaheline koostöö ning ühisüritused (koostööpäevad, koolitused jne) on üks vahend, et tagada tugiõpilastegevuse järjepidevust. Teisest küljest vajavad tugiõpilased ja nende juhendajad kindlasti ka tunnustamist oma töö eest ning see on üks võimalus seda neile pakkuda.
Siinkohal soovin tänada TORE juhendajaid Merle Karuksit ja Ede Paju Adavere Põhikoolist, Mari-Liis Palu ja Riina Paluoja Lustivere Põhikoolist ning Sirje Suvi ja Mariin Zirki Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Juhendaja on tugiõpilastele väga oluline ning reeglina teeb ta oma tööd vabatahtlikkuse alusel. Juhendaja on koolis see inimene, kes koordineerib tugiõpilaste tegevust ning vastutab nende heaolu eest.
Milles seisneb koostööpäev?
Tugiõpilaste koostööpäev Põltsamaal oli üks osa Põltsamaa piirkonna tugiõpilaste koostööprojektist Koos on T.O.R.E.!. Septembri lõpus toimus sama projekti raames tugiõpilastele ja nende juhendajatele kahepäevane õppelaager Veneveres. Projektis osales lisaks Põltsamaa piirkonna T.O.R.E.-koolidele ka Tartu Veeriku Kool ja Audru Keskkool.
Koostööpäeva eesmärgiks oli TORE-koolide omavahelise koostöö edendamine, mis kindlustab tugiõpilastegevuse arengu ning järjepidevuse koolides. Ürituse viis läbi TORE-koolitaja Siiri-Liisi Läänesaar ning küsimustele vastas MTÜ NÜ TORE tegevjuht Marju Jaanimäe.
Projekti rahastasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Põltsamaa Vallavalitsus ning projektis osalenud koolid.
Mis on lähiajal plaanis?
Iga TORE-kool kavandab oma koolisisest tegevust ise ning ürituste kohta saab informatsiooni otse koolist.
Koostööpäeval avaldasid tugiõpilased koos juhendajatega oma mõtteid 2008. a ettevõtmiste kohta ning väga oluliseks peeti järjepidevuse seisukohalt koolidevahelist koostööd ja ühisürituste korraldamist (koostööpäevad, koolitused jne). Kindlasti on plaanis kirjutada projekt, et läbi viia mõni suurem ühine ettevõtmine, näiteks TORE õppelaager.
Tugiõpilased ja selle liikumise ga seotud ettevõtmised
Et suhtumist kooli, ühiskonda, seadustesse, iseendasse ja ka teistesse võivad eakaaslased mõjutada, siis on tugiõpilastegevuse võimalused järgmised:
*Positiivne eeskuju ? tugiõpilane kui sõbraliku olekuga kuulaja, märkaja;
*Tugiõpilane kui eakaaslaste nõustaja ? esmane nõustamine, st mure märkamine ja esmased nõuanded, sh kust saada professionaalset abi;
*T.O.R.E. klubiõhtud ? regulaarsed T.O.R.E. klubiõhtud, kus viiakse läbi arutelusid noortele huvi pakkuvatel teemadel ? sõprus, sõltuvused, tolerantsus jne.
*Programm ?Lapsele kaine elu? ? uimastiennetusprogramm 4.-6. klasside õpilastele. Olemas on ka eestikeelne metoodiline materjal;
*Tugiõpilane klassijuhataja abilisena ? tugiõpilased saavad läbi viia klassijuhatajatunde algklassides (näit sotsiaalseid oskusi arendavad mängud);
*Tugiõpilane ühe osapoolena konfliktide lahendamisel ? kiusamine, konfliktid õpilaste ja õpetajate vahel jms;
*Koolisisene uute tugiõpilaste koolitamine ? õpilaste arvu suurendamine, kes oskavad ja tahavad kooli õhkkonda positiivsemaks muuta; järjepidevuse tagamine.
BERIT-BÄRBEL REBANE
