Mõneski maapaigas või külas sõidetakse talvel veel tõukekelkudega, mis Eestis tuntud ka soome kelguna.
Tõukekelgul on sajanditepikkune ajalugu. Sõiduriist leiutati Rootsis 17. sajandil saarestiku jääl kasutamiseks. Soome toodi esimesed tõukekelgud 1889. aastal. Algselt kasutatigi tõukekeku ennekõike koorma vedamiseks. Oluliseks aastaarvuks tõukekelgu ajaloos oli 1900, kui Salo elektrik Oskari Teri leiutas kelgule terasjalased.
Tõukekelk on andnud panuse ka teadusesse. Soome kelguga sõitis talvisel Eestimaal uurimisreisidel soome keeleteadlane, 1919–1924 Tartu Ülikoolis õppejõuna töötanud Lauri Kettunen, kes külastas ka Kodavere kihelkonna alasid, kuhu kuulus ka endine Pala vald.
Tänases Eestis on üheks suuremaks tõukekelgusündmuseks Peipsiääre vallas toimuv Kolkja Kelk. Ehk saaks tervisliku tõukekelguliikumist jõudsamalt rakenda ka igapäevaelus. Mõnedki ettevõtjad võiksid organiseerida tõukekelgu laenutusi sarnaselt jalgrattalaenutusega. Miks ei võiks teenust pakkuda ka nn tõukekelgutaksoga sarnaselt rikšadega? Soomes on tõukekelke soojema ilmaga kasutanud ka postiljonid. Küllap sobiks tõukekelkude valmistamine tegevuseks mõnessegi ettevõtmisse.
Kanadas korraldakse võistlusi, kus tõukelku veab etterakendatud kelgukoer. Küllap sobiks sellise võistluse korraldamiseks ka Jõgevamaa. Nii võiks mõelda ka Kalevipoja tõukekelgu maratonile.
JAAN LUKAS
