Vana aasta sees sadanud lumi sulas kiiresti ära, rukkiorased ja pargimurud hakkasid haljendama, veekogud tõusid üle kallaste ning linnudki häälitsesid rõõmsamalt. Temperatuur tõusis seitsmel päeval üle 5 kraadi. Kõige soojema päeva maksimum oli ilmajaama andmeil 7,3 kraadi ? 0,2 kraadi enam senisest 83 aasta jooksul mõõdetud rekordist Jõgeval.
Jõgevamaal tormi jõud rauges
Erakordsele soojusele kaasnes aga ka vihm ja tormituul. 9. jaanuari tugevast tormist Lääne-Eestis ja selle tagajärgedest on palju juttu olnud. Saartel tõusis tuule kiirus üle 35 meetri sekundis. Idapoolsesse Eestisse jõudes oli tugeva tormi jõud juba kahanemas ja Jõgeva ilmajaamas mõõdeti kõige suuremaks tuule kiiruseks ainult 23 meetrit sekundis.
Vaatamata sellele tegi torm maakonnas suurt kahju ? räsis puid ja jättis mitmed piirkonnad pikaks ajaks elektrita. Paljud puud tulid koos juurtega maast välja, sest maapind oli sula ja vesine.
Üleujutusi põhjustasid lisaks lume sulamisveele rohked vihmad. Aasta esimese kümne päevaga sadas Jõgeval rohkem kui tavaliselt kogu jaanuari kuuga ja see on ka senine uus nimetatud kümmepäevaku rekord. Kui need sademed oleksid tulnud lumena, siis oleks tekkinud tõeline lumeuputus.
Kõige külmem päev 30. jaanuaril
Jaanuari teise poole ilm oli talvisem ja rahulikum, kuigi ka siis esines tugevat tuult ning tuisku. Õhuke lumi jäi uuesti maha 15. jaanuarist alates ja muld külmus kiiresti põldudel 10?15 cm sügavuseni. Enne kõige külmemaid päevi 27?30. jaanuaril kattis maad juba 10-sentimeetrine lumikate ja taimed olid külma eest korralikult kaitstud.
Kui 30. jaanuaril langes temperatuur Jõgeval ligi ?24 kraadini, oli võrsumissõlmes ehk 3 cm sügavusel mullas külma vaid üks kraad.
Näärikuu viimasel päeval ilm soojenes järsult, tuiskas ja sadas lund. Lagedatel aladel oli tõeline lumemöll. Sahad ei jõudnud teid lahti ajada. Kuu lõpuks tõusis lume paksus põldudel Jõgeva ümbruses 15?20 sentimeetrini, mulla külmumissügavus paksu lume all oluliselt ei suurenenud.
Siinkohal on huvitav meenutada, et novembris oli sama palju lund ja külmumist kui nüüd jaanuari lõpuski.
Ööpäeva keskmiste negatiivsete temperatuuride summa kasvas käesoleval talvel jaanuari lõpuks ?200 kraadini. Tavaliselt koguneb meil samaks ajaks külmakraade kaks korda rohkem ja talve lõpuks ?750 kraadi.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
