Torma Põllumajandusosaühingu (POÜ) juhataja Ahto Vili ei soostunud ütlema, kui palju rekonstrueerimine maksma läks, kuid kinnitas, et loomakoha maksumus on viie aastaga kaks ja pool korda kallinenud.
Vili sõnul on nad suutnud rekonstrueerida ka poegimislauda, mis valmis 2006. aasta jaanuaris. “Kui võrrelda ehitushindu, siis pooleteise aastaga on need kallinenud veerandi võrra,? tõdes ta.
Torma laudad on ehitanud Jõgeva Ehitus, põllumajandusosaühingu juhataja jääb ettevõtte töö kvaliteediga rahule.
Uues laudas on viis rühmasulgu, kuhu igaühte mahub kuni 30 vasikat, kes liiguvad kuukaupa sulust sulgu.
Automaat jagab vasikatele joogi
Esimesse sulgu tulevad kuni kuu vanused loomad, neil on kõrvas elektronkiibid.
“Kui vasikas läheb jooma, siis joodud kogus fikseeritakse. Kui ta tahab veel juua, siis üle normi automaat talle enam ei anna,? rääkis Vili. Niiviisi saab arvuti abiga teada sedagi, kes vasikatest väga vähe joob või pole piimasegu üldse joonud. Piimasegu pakkuvad automaatjootjad on kahes sulus, segu valmistatakse automaatsegajas.
Sulgudest välja saanud vasikad jäävad seemendusealiseks saamiseni noorloomalauta. Edasi lähevad nad juba poegimislauta ja sealt lüpsilauta.
Lüpsilaudas liiguvad lehmad vabalt ringi, nagu ka 2002. aastal valminud suurfarmiosas. Lehmad söövad, millal tahavad, sest segusööt on pidevalt saadaval.
Uutes lautades pole lagesid ega tavapäraseid aknaid, betoonsein ulatub lehma turjani, ülejäänud osa seinast katuseni on avatud. Õhu liikumine on ehituslike võtetega nii korraldatud, et väljas võib olla vali tuul, laudas pole seda tunda. Talvel tõmmatakse ette sünteetilisest materjalist kardinad. Talvel langeb temperatuur laudas alla nulli, teadlased väidavad, et lehmale kõige sobivam temperatuur on +13 kuni -10 kraadi.
Sööda segab loomadele mikser nii, nagu arvuti ette ütleb, arvuti kontrollib ka lüpsiplatsil toimuvat.
Koostöö maaülikooli teadlastega
Tõnumetsa farmikompleks on rajatud maaülikooli professori Arvo Leola näpunäidete järgi. Tormalased on teinud koostööd ka maaülikooli professorite Olev Saveli, Olavi Kärti ja Väino Poikalaineniga.
Tormas on 2002. aastast, kui valmis esimene moodne suurfarm, kasutusel Strangko 2×20 paralleelplats, mis võimaldab lüpsta 160 lehma tunnis. Kogu kari saab seega lüpstud 3-4 tunniga, päevas lüpstakse Torma karja kolm korda.
Farmi juhataja Liivi Pavlihhina sõnul on iga lehma tagajala küljes on transponder, mis tuvastab looma lüpsiplatsile ilmudes tema numbri ja annab selle arvutisüsteemile teada.
Lüpsiplatsil on kahe lehma peale juhtpult, mille tabloole tulevad andmed lehma ja tema lüpsitulemuste kohta. Elektrooniline piimamõõtur registreerib lüpstud piima koguse, lüpsi kestuse ja piima elektrijuhtivuse. Kõik need andmed salvestatakse arvutisse, samuti saab arvutist infot lehma tervisliku seisundi, tema poegimiste ja inna kohta.
Kui mõne lehma piima elektrijuhtivus osutub tavalisest suuremaks, tuleb seda looma kontrollida, sest on oht udarapõletikuks. Haige looma piim eraldatakse, samuti suunatakse lehm teise aedikusse, kus alustatakse ravi.
Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli novembri alguses vabariigi kuueteistkümne enim piima andva lehma hulgas kuus Tormast pärit looma. Parim Torma lehm andis novembri alguse seisuga 66,7 liitrit piima päevas.
Tänu suurfarmi valmimisele 2002. aastal vähenesid kulutused piima tootmisele Tormas kahe aasta jooksul poole miljoni krooni võrra.
HELVE LAASIK
