|
|
Pühapäeval Torma Maarja kirikus peetud ajalookonverentsil “Torma kihelkond 700” tõdeti, et praeguses Eestis pööratakse järjest enam tähelepanu kihelkondadele, ning avaldati arvamust, et nende kunagiste haldusüksuste piirides võiksid ühinemise tagajärjel tekkida suuremad omavalitsused. |
Konverentsi “Torma kihelkond 700” päevakava sissejuhatuses nimetatakse kihelkondi Eesti paikkondliku idetentiteedi kandjaiks ning märgitakse, et ligi tuhandeaastane eksistents viitab väga püsivale, rahvatraditsioonidest läbi põimunud kooslusele. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder toonitas oma jutluses, et kui nõukogude võimu ajal oli kihelkondade nimede kasutamine põlu all ja näiteks eriti taunis seda mõistet akadeemik Gustav Naan, siis taasiseseisvunud Eestis on hakatud kihelkondi järjest rohkem väärtustama.
“Maanteedel on kihelkondade piiridele paigaldatud esinduslikud sildid, korraldatakse kihelkonnapäevi, antakse välja teemakohaseid trükiseid,” tõi näiteid Põder. Ta õnnitles tormalasi Johannes Hiiemetsa magistritöö “Torma kihelkonna ajalugu” üllitamise puhul Tormalaste Kodupaigaühenduse väljaandena.
Torma kihelkonna territooriumil paiknevatest ja paiknenud haldusükustest andis ülevaate Tartu Ülikooli emeriitprofessor, inimgeograaf Ott Kurs, kes avaldas arvamust, et suuremad omavalitsused oleks mõttekas moodustada kunagiste kihelkondade piire silmas pidades.
“Torma kihekonna maa-alale moodustatud omavalitsustest on vastastikune ühinemishuvi tekkinud Mustvee linnal ja Lohusuu vallal,” teadis ta öelda.
Kultuurilugu väärib süvenemist
“Kui Torma albumeid taas välja andma hakati, kirjutasin ajakirja Akadeemia artikli “Kihelkond ei kolletanud”, kus rõhutasin, et Torma kihelkonnas on kohalik elu edenenud nii möödanikus kui ka tänapäeval,” ütles Ott Kurs.
Tema vanemad on pärit Torma vallast Koimula külast ning ta on töötanud ka Mustvees. “Seoses Torma ja selle ümbrusega tasuks veelgi põhjalikumalt uurida paikkonna kultuurilugu. Mitmetest selle valdkonna tuntumatest inimestest on palju teada, kuid leidub neidki, kelle elusse ja töösse tasuks põhjalikumalt süveneda,” märkis emeriitprofessor.
Torma vallas elav kultuuriajaloolane Ülo Pärnik ütles oma ettekandes “Omal viisil – ajalookirjutusest Tormas”, et 2017. aastal möödub kolmsada aastat Torma pastori ja pärisorjuse kritiseerija Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi sünnist (1717-1779) ning seda sündmust tasuks märkimisväärselt tähistada. Pärnikul on praegu käsil ka täiendavate materjalide otsimine ja kommentaaride koostamine Johannes Hiiemetsa “Torma kihelkonna ajaloole”.
Edumeelne kant
Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor, ajaloodoktor Tiit Rosenberg rääkis mõisamajanduse tekkimisest ja arengust Eestis ja Torma kihelkonnas. Rosenbergi sõnul oli Torma mõis kogu Eesti ulatuses keskmisel tasemel, kuid oma kihelkonnas üks võimsamaid. “Seal võeti kasutusele paikkonna üks esimesi lokomotiive ja rehepeksumasinaid. Mõisas asus ka saeveski ja muidki ettevõtteid. Torma mõisa omanud Liphardtide aadlisuguvõsa valmistas märkimisväärse osa Vene keisririiki kuuluvas Eestis toodetud viinast. Muu hulgas kuulus Liphardtidele ka Raadi mõis.”
“Olen huvitatud Torma mõisa ajaloost,” kinnitas sündmusel osalenud riigikogu liige Urbo Vaarmann.
Kirjandusmuuseumi vanemteadur Vello Paatsi rääkis konverentsil Carl Robert Jakobsoni isast, koolmeistrist ja Torma pasunakoori asutajast Adam Jakobsonist. Vello Paatsi on uurinud ka Jakobsonide suguvõsa perekonnalugu.
EELK Mustvee koguduse õpetaja, teoloogiadoktor Eenok Haameri ettekanne kandis pealkirja “Kes me oleme ja millele on meil õigus?”.
“Kõik ettekanded olid väga huvitavad ning oma ala asjatundjatelt,” kinnitasid Eesti Looduskaitse Seltsi aseesimees Juhan Telgma ja tegevdirektor Arvo Raudsepp, kes on mõlemad Tormast pärit.
Kohalikku rahvast ühendavad mõjud
EELK Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart rääkis, et ettevalmistused ajalookonverentsiks algasid jaanuaris.
“Eriti põhjalikult tegime ettevalmistusi viimased kaks kuud. Kodupaiga ajalooga seotud sündmuse tähistamine liitis inimesi ühistegevusele ja tugevdas sidemeid Torma koguduse ja kohaliku omavalitsuse vahel,” kinnitas ta.
Jumalateenistusel, mille juhatas sisse Mehis Pupart ja kus jutlustas peapiiskop Andres Põder, musitseeris Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma valla ühisorkester Kristi Talistu juhatusel.
Konverentsi “Torma kihelkond 700” korraldasid Tormalaste Kodupaigaühendus ja EELK Torma Maarja kogudus, modereeris Saare valla aktiviseerimiskeskuse juhataja Rein Lillak. Aktiviseerimiskeskus koostas konverentsi läbiviimiseks ka projekti, mille alusel toetasid sündmust Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuurikeskus, samuti olid toetajateks Mustvee linn, Torma vald, Lohusuu vald ja aktiviseerimiskeskus.
“Aitasin koos vallavalitsuse töötajatega korraldada kihelkonna tähtpäeva raames toimunud laata, kus koduleivakonkursil tunnistati parimaks Sadala kandi ettevõtja Luule Väina küpsetatud leib,” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.
Tormalaste Kodupaigaühenduse eestvedaja Avo Blankini sõnul on tal väga hea meel, et konverentsi austas osalemisega ka Johannes Hiiemetsa tütrepoeg Jaan Tross.
i
JAAN LUKAS
