Uue aasta algusest möllanud torm möödus Jõgevamaal suuremate vahejuhtumiteta, enim tekitasid probleeme teele kukkunud puud ja ohtlik libedus maanteedel ja väiksematel kõrvalteedel.
Kokku said päästjad üle Eesti 132 tormiga seotud väljakutset. Ka Jõgevamaal eemaldasid päästjad kolmapäeval Põltsamaa vallas Annikvere külas elektriliinidele kukkunud kuuse ladva. Päästjad aitasid nööri, redeli ja sae abil puu liinidelt eemaldada. Võimaliku rikke kõrvaldamine jäi kohale tulnud elektrikute ülesandeks.
Samal päeval käisid päästjad Mustvee vallas Jõgeva-Palamuse-Saare mnt 27. kilomeetril teelt eemaldamas tuules murdunud puud.
Elektrita jäi ligi 400 klienti
Kolmapäeval oli elektrita üle Eesti ligi 7000 majapidamist. „Jõgeva maakonnas oli samaaegselt ooluta kõige rohkem ligikaudu 300–400 klienti ja tänaseks on kõik Jõgevamaa keskpingerikked lahendatud. Suurt kahju torm seega Jõgevamaal ei tekitanud,” märkis Elektrilevi pressiesindaja Peeter Liik neljapäeval Vooremaale, lisades, et peamiselt keskendutakse nüüd saartele ja Põhja-Eestile, kus tuleb tormi tekitatud kahjudega tegeleda. „Ülejäänud Eesti on tormist tekitatud riketest suuresti vaba,” kinnitas Liik.
„Torm jõudis Jõgevamaale kolmapäeva keskpäeval, tehnika oli valmis ja alustasime töödega kohe teise ja kolmanda tasemega teedel ehk maakonda läbivatel Tallinna-Tartu ning Tartu-Jõhvi maanteedel. Teed vastasid seisundinõuetele. Öösel tihenenud lumesaju tõttu teostati neljapäeval töid maakonnas kõikide seisunditasemetega teedel. Prognooside kohaselt vaibus tuul neljapäeva õhtul ja järgneb tavapärane hoole. Jälgime pidevalt ilmprognoose ja -olusid, teede olukorda ja teostame töid vastavalt seisundinõuetele,“ märkis AS TREV-2 Grupp teehooldetööde valdkonna juht Meelis Seppam.
„Praegusel hetkel on peamiseks murekohaks väga kiire libeduse tekkimine ennekõike suurte põldude vahel olevatel teelõikudel hoolimata pidevast soola puistamisest,” lisas maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt.
Hooldusmasinasse tuleb suhtuda mõistvalt
„Juhime liiklejate eraldi tähelepanu ka sellele, et elame kliimavöötmes, kus teedel võib tekkida libedust ja kindlasti ei tähenda libedusetõrje seda, et näiteks peale tee soolatamist või liivatamist oleks tee kohe lume- ja jäävaba ning teel sama hea haarduvus kui suvel. Talvine libedusetõrje tähendabki seda, et me teeme tee vähem libedaks,“ sõnas Seppam, lisades, et liiklejad suhtuksid teehooldemasinatesse mõistvalt.
„Nagu nägime, siis tali tänavu taeva ei jää ning sahkautosid hakkab talvekuudel teedel senisest sagedamini nägema. Autode sahad on mõõtmetelt aga laiemad kui auto ise ja selleks, et tee korralikult puhtaks saaks, peab saha nurk ulatuma ka üle telgjoone vastassuunda. Kui puistur puistab põhimaanteel soola või kõrvalmaanteel soolaliiva segu, siis võib sealt teinekord koos soola või liivaga teele lennata ka mõni väiksem kivi. Sellest tulenevalt peaksid autojuhid olema väga ettevaatlikud nii vastutulevast kui ka pärisuunas liikuvast hooldeautost möödumisel ning kindlasti aeglustama ja ootama selleks õiget aega, mitte hulljulgelt möödasõitu alustama,“ pani Seppam südamele.
KERTTU-KADI VANAMB
