Aktiviseerimiskeskuse juhataja Urmas Paju sõnul seati 2006. aasta septembris alanud projekti käigus kaheksas omavalitsuses ? Saare, Torma, Tabivere, Pala, Kasepää ja Jõgeva vallas ning Jõgeva ja Mustvee linnas ? sisse töötoad, kus töötud said tööharjutustel käia ja omavahel suhelda. Projektiraha eest muretseti töötubadesse mitmeid töövahendeid ja palgati juhendajad.
Detsembris Voorel toimunud lõpuseminaril kinnitasid projektis osalenud töötud, et töötoas käimine oli neile vägagi meelepärane: nad tundsid, et on seal oodatud, ning said seal uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks sellele tekkis töötubades käies mõnus seltskond, kellega suhelda, ja positiivsem suhe ellu üldse. Mõne jaoks oli tähtis seegi, et töötoas käijad said sooja lõunasööki.
?Üks järjekindlamaid projektis osalenutele töö andjaid oli Jõgeva maavanem,? ütles Urmas Paju. ?Tema tellimusel valmistasid töötud maakonna logoga põllesid, puust Kalevipoja mõõku ja muid esindusmeeneid.?
Töötute valmistatud kaltsuvaipu, lapitöid, kudumeid, puidust esemeid jms turustas aktiviseerimiskeskus ka muul viisil, näiteks laatadel.
80 inimest tööle
Seda, et paarisajast projektis osalenud töötust leidsid umbes 80 endale projekti käigus töö, pidas Urmas Paju päris heaks näitajaks.
?On kahjuks ka selliseid inimesi, kellest ei saa enam mitte kunagi töölkäijaid,? ütles Urmas Paju.
Tema sõnul kujunes nii kõnealuse kui ka sellele eelnenud projekti ?Võrdsed võimalused tööturul? (see sai teoks ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 ning sedagi toetas Euroopa Sotsiaalfond) välja hea koostöövõrgustik, mida ei tohiks nüüd, projekti lõppedes laiali pudeneda lasta, sest üheskoos jõuavad eri instantsid ja omavalitsused ka töötuse vastu võideldes palju rohkem ära teha kui igaüks eraldi.
Töötoad jäävad
?Projekti raames käivitatud töötoad jäävad edasi tegutsema,? ütles Urmas Paju. ?Ainult et kuna nüüd peavad omavalitsused juhendajatele oma eelarvest palka maksma hakkama, jäetakse alles miinimumkoosseis töötajaid.?
Tegevus töötubades muutub see-eest mitmekesisemaks. Kui varem tehti üksnes seda, mida europrojekt ette nägi, siis edaspidi võib seal korraldada igasuguseid käsitööalaseid koolitusi ja muid ettevõtmisi, kusjuures sugugi mitte ainult töötutele, vaid ka muudele huvilistele.
?Üks kategooria, kellega tulevikus tegelda tuleks, on puudega inimesed: ka neist saab suurem osa ju oma kätega midagi meisterdada,? ütles Urmas Paju. ?Edasi tegeleme aga ka töötutega: tööturuamet hakkab meie kaudu korraldama tööharjutusi siinse piirkonna töötutele. Vastav reeglistik on väljatöötamisel.?
Tulevikus pole välistatud aga ka uued europrojektid. Ent nende jaoks saab raha taotleda siis, kui uued taotlusvoorud avanevad. Kaks eelmist projekti tõid maakonna töötute rehabilitatsiooni juurde üsna suure hulga raha: koos omavalitsuste omafinantseeringuga oli projektide maht ligemale 14 miljonit krooni.
Detsembris toimunud lõpuseminar oli pidulikumat sorti sündmus: seal tänati projektis osalenuid ja projektipartnereid. 17. jaanuaril tullakse aga uuesti Voorele omavalitsuste aktiviseerimiskeskusse, et lõppenud projektist töisemal viisil kokkuvõtteid teha ja arutleda töötubade edaspidise kasutamise viiside üle. Konverentsi peaettekande on lubanud teha inimgeograaf Garri Raagmaa, sõna saavad ka tööturuameti esindajad, töötubade juhendajad ja Saare vallavanem Jüri Morozov. Viimane käsitleb aktiviseerimiskeskuse senist tööd ja tulevikunägemust.
RIINA MÄGI
