Möödunud reedel kogunesid maavalitsuste esindajad Tartusse, et osaleda arutelul “Majandusstruktuuri prognoositavatest muutustest Lõuna-Eesti maakondades”. Tegemist oli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi uuringuga siseministeeriumi tellimusel.
“Olime maakondade esindajatega koos ja rääkisime oma seisust, ettevõtluse olukorrast ja väljavaadetest, samuti regionaalsetest meetmetest,” rääkis Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt Mart Tooming.
Lõuna-Eesti maakondadest kui sarnastest haldusüksustest Toominga sõnul rääkida ei saa.
“Meie oleme põllumajandusega tegelev piirkond, Lõuna-Eestis on aga ka palju metsa- ja mööblitööstust, Valgas on aktuaalsed transiidiküsimused, mis on seotud raudteesõlme väljaehitamisega. Oleme väga erinevad. Viljandi ja Tartu on vanad keskused, Põlva ja Jõgeva aga uudismoodustised. Kõik sõltub ajaloolisest mälust, sealt ka eripärad,” selgitas Mart Tooming.
Piimahind on madal kõigis EL riikides
Majandusstruktuuri prognoositavatest muudatustest lähiajal arutelul osalenud täielikku ettekujutust ei saanudki. “Kriisi pole me veel lõpuni tajunud. Mis aga puudutab põllumajanduse seisu Jõgevamaal, siis see on halb ja sellest väljatulekut on raske prognoosidagi,” kommenteeris Tooming.
Kuidas põllumajandusettevõtjad oma piimaraha lõpuks kätte saavad ja millal nad normaalset elu saavad elama hakata, ei oska keegi ennustada.
“Meil ei peeta põllumajandust ikka veel majandusharuks, kuigi Eestis on põllumajandusel suur roll paljude inimeste tööandjana. Kui ma aga tuleviku-uuringute instituudi töötajatelt küsisin, miks Põllumajanduse Keskliidust ja Talupidajate Liidust ei küsitud, mida nemad oma ala arengust arvavad, sain ma vastuseks, et põllumajanduses ei olevat midagi huvitavat,” rääkis Tooming Vooremaale.
Ometi on just selles sektoris on olukord eriti halb, piimarahad on tootjatel mitu kuud saamata, see võib Toominga kinnitusel viia kriisini, kus väheneb loomade arv ja koos sellega kogu piimatootmine.
“Oleme olukorras, kus kuni 45 protsenti piimatoodangust tuleb eksportida. Meie sisevajaduse katmiseks on vaja 70 000 lehma, aga meil on 98 000 lehma jõudluskontrollis. Piimahind on madal sellepärast, et siseturg ei vaja nii palju ja välisturule saab müüa läbi maailmaturul
valitseva piimapulbri hinna. Eksport on soikunud, see on kõikides EL riikides nii, sakslased juba streigivad madala piimahinna pärast, meil on see juba kolme krooni lähedale kukkunud,” tõdes Tooming, kelle sõnul on selline olukord tingitud
ülemaailmsest majanduskriisist. Lisaks mõjusid pärssivalt nii halvad ilmaolud kui kütuse kallinemine.
“Mina isiklikult mäletan kriise, mis olid 1990. alguses ja lõpus, need pole aga praegusega üldse võrreldavad, sest siis polnud tootjatel selliseid laenu- ja liisingukohustusi pankade ees,” ütles Tooming.
Ettevõtja nahas pole kerge
Toominga hinnangul ei tunneta ka Eesti omavalitsused sageli seda, kui palju sõltub kohaliku ettevõtja toetamisest. “Õige kriis on veel kätte tulemata, alles selle aasta sügiseks on näha tegelik majandusseis. Aasta lõppu on prognoositav surnud punkt,” lausus Tooming.
Ettevõtja nahas pole praegu tema hinnangul kerge olla. Ettevõtlust on väga raske rea peal hoida, järgides kõiki seadusi ja kandes järjest suurenevat bürokraatiakoormat. Keskkonnaministeeriumis on valminud eelnõu “Keskkonnavaldkonna seaduste vastutuse ja järelevalvega seotud sätete muutmise seadus”, millega juriidilise isiku trahvikoormus kasvab kümme korda ehk 50 tuhandelt kroonilt 500 tuhandele kroonile.
Ettevõtjaid peaks riigis rohkem tunnustama, sest nende tegevusest sõltub riigi rahakoti suurus.
Euroopa Liidust läbi EAS-i saadava raha kasutamine perioodil 2007-2013 on Toominga sõnul olnud aga liiga tagasihoidlik. “Määrused pole piisavalt õigeaegselt välja antud ja hangete korraldamine võtab kaua aega. Samal ajal on PRIA-s asjad tunduvalt lihtsamad. Erinevus võib tuleneda ka sellest, et PRIA kaudu tahab omanik ennast arendada, aga EAS jagab toetust erinevate meetmete kaudu, kus pole sageli peremeest taga,” nentis Tooming, meenutades, et eelmisel aastal menetletud KOIT kava kaudu toetatud neljast objektist on tänaseks riigihanked korraldatud ainult kahel.
iii
JAANIKA KRESSA
