Enamik ettevõtetesektori majandusnäitajaid halvenes selle aasta esimeses kvartalis. Kui aga vaadata numbritesse sisse, siis on näha, et mitmete näitajate probleemid peituvad vaid üksikutes tegevusalades või põhjustes ning ei iseloomusta ettevõtetesektorit tervikuna.
Kõnealuse sektori käive vähenes küll kaks protsenti, kuid valdav osa sellest tuli vaid ühest tegevusalast, hulgikaubandusest. Selle tegevusala käibe langust mõjutas omakorda vaid kahe ettevõtte (mootorikütuse ja metallide hulgimüük) käibe tugev vähenemine ning samuti ka ühe suurema käibega ettevõtte valimist väljajäämine. Kuigi antud juhul oli tegemist vaid üksikute põhjustega, on hulgikaubanduse käive vähenenud juba pikemat aega, sest jaekaubandus on üha rohkem kaupu ise otse tootjalt sisse ostnud. Samas on hulgikaubanduse kasum ja kasumlikkus viimase paari kvartali jooksul korralikult kasvanud.
Ettevõtetesektori kogukasum vähenes üheksa protsenti ning esialgsete andmete järgi olid põllumajandus- ja ehitussektor, majutus ja toitlustamine isegi kahjumis. Kasumid vähenesid enamikus tegevusalades. Samuti on vähenenud ka ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osatähtsus käibes. Vaatamata nominaalpalga kasvu aeglustumisele alates möödunud aasta teisest kvartalist, on tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes kasvanud ning koos sellega on vähenenud ka kasumlikkus. Eriti järsk oli tööjõukulude osakaalu kasv käibes käesoleva aasta esimeses kvartalis, jõudes ligikaudu samale tasemele nagu majanduskriisi ajal aastatel 2008-2009. Sarnaselt sellele perioodile, on ka praegu põhjuseks palgakulude suurem inertsus võrreldes ettevõtete käibega, et ettevõtetesektori käive on vähenenud kiiremini kui palgakasv. Palgakasvu muutus on paraku jäigem ning eriti ja üha enam survestab seda nüüd kvalifitseeritud tööjõu nappus.
Esimeses kvartalis vähenes ka ettevõtete tootlikkus (tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel), kusjuures vähenemine oli suhteliselt laiapõhjaline.
Ettevõtetesektori investeeringud vähenesid tugeva kaheksa protsendi võrra, kuid see langus ei olnud laiapõhjaline ja tuli peamiselt kahest tegevusalast: põllumajandusest ja energeetikast. Põllumajanduse investeeringud on EL rahastamise lõppemisega languses juba 2013. aasta keskpaigast ja viimase paari kvartali jooksul on siia lisandunud veel ka Venemaa turu ärakadumine. Energeetikas on praeguseks suuremaid investeeringuid vajanud projektid lõppenud. Vaatamata investeeringute langusele, on energeetika- ja põllumajandussektor jätkuvalt ühed suuremad investeerijad.
Ettevõtete kvartalistatistikat tuleks käsitleda esialgsena, kuna see on kokku pandud vaid kaheksa protsendi ettevõtete andmete põhjal. Need on küll enamasti suuremad, kuid tulemus võib vaatamata sellele mõne näitaja puhul ebatäpne olla.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
