Riikliku matusetoetuse maksmine lõpetati füüsilistele isikutele 2009. aastal, sest majanduskriisi tõttu oli vaja eelarveraha kokku hoida. Kohalikele omavalitsustele jätkati toetuse maksmist tundmatu või omasteta surnu matmisega seotud kulude kompenseerimiseks. Kohustus korraldada matused tuleneb seadusest: tundmatu või omasteta surnu matmise või tuhastamise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil oli rahvastikuregistri järgi lahkunu viimane elukoht. Õigus riigieelarvest matusetoetust saada on omavalitsusel juhul, kui valla- või linnavalitsus kannab matuse korraldamise kulud.
Toetuse suuruseks 250 eurot
Praegu on sellise matusetoetuse suuruseks, mida makstakse ainult kohalikele omavalitsustele, 191,74 eurot. Samas suuruses on seda toetust makstud alates 2008. aastast. Suurendades tänast matusetoetust tarbijahinna muutusega perioodil 2008-2013 ja arvestades tarbijahinnaindeksi prognoose aastatel 2014-2015, oleks selle suurus 2015. aastal hinnanguliselt 235 eurot. Samas ei kataks see summa minimaalseid matuse korraldamise kulusid. Tallinna krematooriumi koduleheküljelt on näha, et tuhastamine maksab 225 eurot, kabeli kasutamine 25 – 63 eurot, millele lisanduvad ka muud kulud. Arvestades minimaalseid matuse korraldamise kulusid, saab otstarbekaks matusetoetuse suuruseks pidada 250 eurot ja nii suureks seda ka kavandatakse.
Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliit on kokku leppinud riikliku matusetoetuse taastamises. Seda hakatakse edaspidi maksma neile, kellele pole lahkunule väärika viimse teekonna korraldamine majanduslikult jõukohane ehk neile, kelle pere saab toimetulekutoetust. Nende isikute majanduslikku olukorda sotsiaalkindlustusamet hindama ei hakka, vähene kindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel.
Kohalikele omavalitsustele makstava matusetoetuse osas käesoleva eelnõuga sisulisi muudatusi ei tehta, omasteta lahkunute viimase teekonna väärikas korraldamine on edaspidigi omavalitsuse kohustus.
Toetust saab matuste korraldaja
Valituskabinet otsustas anda vajaduspõhise riikliku matusetoetuse saamise õiguse matuste korraldajale (füüsilisele isikule) sõltumata sellest, kas korraldaja on pärija või mitte. Toetust makstakse matuste korraldajale, kes kuulus toimetulekutoetust saavasse perekonda vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul.
Isikutele, kes on majanduslikult vähekindlustatud ning kellel on seetõttu matuse korraldamine majanduslikult äärmiselt keerukas või isegi võimatu, makstakse toetus välja kohe, et nad saaksid kulutused selle rahaga katta. Toetuse suurendamisega kaasneb riigieelarvele järgmisel aastal täiendav kulu ligi 318 700 eurot aastas. Seejuures on arvestatud, et matusetoetus suureneb ka kohalikele omavalitsustele. Abivajajatele hakatakse matusetoetust praeguse kava kohaselt maksma järgmise aasta algusest. Loomulikult on omavalitsustel, kes inimesele kõige lähemal ja kus sotsiaaltöötajad inimeste vajadusi teavad, õigus võimalusel ka täiendavat toetust maksta ja muud abi anda, nagu seda kõikjal Eestis juba tehaksegi.
i
PEEP ARU, riigikogu liige, Reformierakond
