Kahjuks aga kipuvad meil aastast aastasse tarkusepäeval ära ununema need õpetajad, kes töötavad lasteaedades ning koos sellega need rõõmud ja mured, mis saavad osaks lasteaialaste vanematele. Kuigi juba ammu on lasteaed mitte ainult mängimise, vaid ka õppimise koht.
Ühelgi vanemal pole vaja muretseda selle pärast, et tema lapsele koolis kohta ei jätku. Kahjuks on paljudes Eesti omavalitsustes kurb tõsiasi see, et lasteaiakohti ei piisa kaugeltki kõigile soovijatele. Sageli tähendab lasteaiakohtade nappus seda, et ema ei saa tööle naasta või et pere eelarvesse lööb suure augu lapsehoidja palkamine.
Lasteaiaõpetajate palk on paljudes omavalitsustes jäänud tasemele, kus see enam ammu ei vasta õpetajate töö väärtusele. Ehk tuleb see paljudele lugejatele üllatusena, aga lasteaiad kuuluvad Eestis omavalitsustele ning ka palka maksab lasteaiaõpetajatele valla- või linnavalitsus. Seega ei kuulu lasteaedadega tegelemine otseselt valitsuse ülesannete hulka, kuid lasteaedade praegust olukorda arvestades on uus valitsus otsustanud omavalitsusi toetada, et luua juurde lasteaiakohti ning väärtustada lasteaiaõpetajate tööd ka rahaliselt.
Valitsus otsustas äsja suunata järgmisel kahel aastal lasteaedade arengusse täiendavalt 300 miljonit krooni aastas ning alates 2010. aastast 400 miljonit krooni aastas. Mida selle raha eest saab? Esiteks muidugi uusi või korralikult remonditud lasteaedu. Programmi eelarvest pool on kavandatud uute lasteaiakohtade rajamiseks ja lasteaedade suuremahuliseks remontimiseks. Olen näinud Eestis ringi sõites selliseid lasteaedu, et mõistus tõrgub aru saamast, kuidas lapsed ühte kitsukesse ruumi koos voodite, mänguasjade ja kööginurgaga ära mahuvad.
Raha eraldatakse projektipõhiselt ning seda võivad taotleda kõik omavalitsused, kusjuures toetuse taotleja omaosalus projektis peab olema vähemalt pool summast. Projektide hindamisel peetakse silmas nii vajadust uute lasteaiakohtade järele kui ka regionaalse võrdsuse põhimõtet. Kuna üks uus lasteaiakoht maksab tänaste ehitushindade juures ligi 400 000 krooni, tekib alates järgmisest aastast riigi toel juurde 750?1000 uut lasteaiakohta aastas.
Raske määratledaPean tunnistama, et raha jagamise kriteeriume oli päris raske määratleda, sest kuigi lasteaiakohti napib kogu Eestis, on probleem kõige teravam Tallinnas, kus näiteks käesoleva aasta alguses oli puudu üle 6000 lasteaiakoha, ja Harjumaa valdades. Kuna need on ühed kõige jõukamad omavalitsused, siis pole lasteaiakohtade vähesus tingitud üksnes rahanappusest, vaid ka sellest, et vald või linn väärtustab lasteaedu liiga vähe. Samal ajal on palju häid näiteid väikestest valdadest, kes on otsustanud et tänapäevane lasteaed ja piisav hulk lasteaiakohti on valla jaoks tähtis ning on valmis ehitanud kaasaegse lasteaia. Nii võinuks tekkida olukord, kus valitsus toetab mõnd rikast valda uue lasteaia ehitamisel, kuid raha ei saa taotleda mõni väiksem vald, mis on juba mitu aastat tagasi laenuraha abil ise lasteaia valmis ehitanud.
Sellise ebaõigluse vältimiseks on teine pool programmi eelarvest kavandatud senise lasteaiavõrgu toetuseks. Toetust makstakse vastavalt omavalitsuse munitsipaallasteasutuste rühmade arvule. Pool sellest rahast on planeeritud maksta kohalikele omavalitsustele lasteaedade renoveerimiseks, juba ehitatud lasteaedade või ka planeeritavate lasteaedade laenude maksmisele kaasaaitamiseks ning teine pool lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Kuna Eestis on ligikaudu 3000 lasteaiarühma, toetab riik olenevalt aastast kohalikku omavalitsust 50 000 ? 67 000 krooniga lasteaiarühma kohta.
Tasu erinev
Nüüd ka lasteaiaõpetajatest, õigemini nende palkadest. Nii, nagu erineb valdade ja linnade kaupa lasteaiakohtade arv ning lasteaedade olukord, on erinev ka lasteaiaõpetajate tasu. Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Kui mõned omavalitsused maksavad oma lasteaiaõpetajatele palka, mis on võrdne põhikooliõpetaja alampalgaga või isegi sellest suurem, siis teistes omavalitsustes on lasteaiaõpetajate töö palju madalamalt tasustatud. Töö sisu on, aga kõikjal ühesugune ning seega saavad lasteaedade õpetajad ebaõiglaselt ebavõrdset tasu. Sellest tulenevalt kurdab ka enamik lasteaiajuhatajaid, kellega olen kohtunud, et võimatu on saada tööle või hoida tööl kvalifitseeritud tööjõudu. Seetõttu otsustas valitsus motiveerida alates järgmisest aastast omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka põhikooliõpetajate alampalga tasemele sel moel, et kui omavalitsus tõstab lasteaiaõpetaja palka, siis lisab valitsus sellele omalt poolt toetust juurde. Arvestades, et Eestis töötab munitsipaallasteaedades ligi 5500 õpetajat, võivad omavalitsused arvestada ligi 14 000 krooni suuruse riigi poolse toetusega õpetaja kohta aastas.
Nende omavalitsuste juhid, kellega olen sellist motivatsioonisüsteemi arutanud, on kindlad, et riigipoolne lisaraha innustab neidki panustama senisest rohkem lasteaiaõpetajate palgataseme tõstmisse. Sotsiaaldemokraadina pean väga oluliseks õiglust ning seetõttu leian, et erinevused sama tööd tegevate inimeste palgatasemetes, olukorras, kus kvalifikatsioonile esitatakse samad nõuded, ei ole põhjendatud. Olen veendunud, et motiveeritud ja haritud lasteaiaõpetajateta kõikjal Eestis ei saa me rääkida ka heal tasemel alusharidusest.
Valitsuse toetusprogramm lasteaedadele käivitub esmakordselt alates järgmisest aastast. Olen tänulik kõigile omavalitsusjuhtidele, lasteaiaõpetajatele ja lasteaialaste vanematele mõtete ja ettepanekute eest, mis aitavad seda programmi tulevikus veelgi paremaks ja efektiivsemaks muuta.
URVE PALO,
rahvastikuminister,
sotsiaaldemokraat
