Küllap on kõigil meeles valitsusliidu eesmärk muuta tehnoloogiliste õppevahendite, sh sülearvutite kasutamine õpetajate ja õpilaste jaoks igapäevaseks asjaks. Need plaanid on saanud nüüd teoks.
Elus hästi hakkama saavate ja õnnelike inimeste koolitamiseks ei piisa üksnes õppemeetoditest ja -keskkonnast, mida kasutati sada aastat tagasi. Kardinaalselt on muutunud inimkonna poolt talletatud informatsiooni hulk ja suurenenud uue info tekkimise kiirus ning võimalused vajaliku info leidmiseks. Seetõttu vajame faktiteadmiste kõrval ka arusaamist nendevahelistest seostest, ja oskusi, kuidas suhteliselt lihtsalt leitavast infost uusi teadmisi leida ning neid teistega jagada.
Muutunud on ka konkurents ruumile meie ajudes erineva tarkuse talletamiseks . See on väljunud kaugele kodu-kooli-kiriku seinte vahelt ja kipub täitma meie meeli kogu ärkveloleku aja. Seda peame arvestama ka õppetöö läbiviimisel, sest tõeliselt tulemuslik õppetöö saab toimuda vaid õpilaste ja õpetajate huvi ja pühendumise korral. Seepärast on tavapäraste õpetamismeetodite ja vaid “gloobuse ning joonlauaga” raske motiveerida õpetajat ja õpilast pühenduma innovatsioonile, uutele tehnoloogiatele või inseneri huvitavale tööle. Kuid just nendes valdkondades vajab meie ühiskond rohkem ja paremaid loomingulisi asjatundjaid.
Haridus- ja teadusministeerium on kavandanud ja palunud Tiigrihüppe Sihtasutusel käivitada 2008. aastal kolm uut projekti eesmärgiga aidata kaasa kaasaegsete õpetamis- ja õppimismeetodite rakendamisele üldhariduskoolides:
Sülearvutid õpetajatele ja nende kasutamise kaudu uute võimaluste loomine õppetöös.
Nüüdisaegsete elektrooniliste IKT-l põhinevate katseseadmete hankimine ja kasutuselevõtt koolides.
Uuringuprojekt sülearvutite kasutamisest õpilaste poolt.
Need projektid ei eelda, et IKT kasutamine lahendab kõik õppimise ja õpetamise probleemid ning alati ja igal pool peab kasutama IKT-d. Kindlasti annavad need projektid aga hea võimaluse õppimisel ja õpetamisel uue informatsiooni hankimiseks ja kasutamiseks, uute meetodite rakendamiseks ning paradigma muutmiseks õppetöös. Ja hulgaliselt infot edasise arengu planeerimiseks.
Sülearvutid õpetajatele
Sarnaselt paljude teiste ametite esindajatega on personaalne arvuti ja eelduste loomine selle kasutamiseks enamikule õpetajatest hädavajalik nii tundide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kui ka õppeprotsessi haldamiseks (näit e-kooli kasutades). Eesmärgiks on, et 2010. aastal on kõigil vähemalt poole normkoormusega õpetajatel personaalne arvuti ning koolides on loodud võimalused selle efektiivseks ja mugavaks kasutamiseks.
2008. a on planeeritud 4000 õpetaja varustamine sülearvutiga riigi poolt, praeguseks on õpetajateni jõudnud juba kaks tuhat neist HP Compaq 6910p tüüpi sülearvuteist, mis on varustatud spetsiaalselt eesti koolide jaoks loodud eestikeelse õpitarkvaraga. Arvestades ka eelnevalt soetatud arvuteid, on selle aasta lõpuks pooltel sihtgrupiks olevatel õpetajatel võimalused õppetöö kaasajastamiseks.
Ministeeriumi ja Tiigrihüppe SA peamiseks eesmärgiks selles projektis pole mitte arvutite jagamine, vaid õppetöö muutmine. Selleks on planeeritud hulgaliselt õpetajate ja koolijuhtide koolitusi, uute õppematerjalide valmistamine ja eestindamine ning koolides kaasaegse infrastruktuuri arendamine. On oluline, et need arvutid pole koolides mitte luku taga, vaid tõepoolest õpetajate igapäevaseks abivahendiks nii koolis kui kodus. Õpetajatele loodud uute võimaluste rakendamise kohta viiakse läbi uuringud. Kaasatud on kõik koolid, isegi kõige väiksematesse neist jõuab sel aastal mõni sülearvuti.
Uued katseseadmed loodusteaduste tunnis
Uute ja põnevate, arvutite abil tulemusi analüüsida võimaldavate katseseadmete viimisega kooli loodame äratada paljude tehnikast ja tehnoloogiast huvituvate õppurite huvi inseneriteaduste vastu, näidata seoseid erinevates õppeainetes (nt füüsikas, keemias, matemaatikas jt) saadud teadmiste vahel, võimaldada iseseisvat uurimistööd, katsete korraldamist ning tulemuste analüüsi ja esitlust.
Sel õppeaastal varustatakse konkursi võitnud 20 gümnaasiumi komplektidega peamiselt füüsikatundides vajaminevate kaasaegsete katseseadmetega firmalt Vernier. Sellised katseseadmed on varustatud digitaalse andmekogujaga ja anduritega, mida saab kasutada nii sise- kui välitingimustes. Andmekogujas salvestatut saab arvutis töödelda ja analüüsida.
Järgmistel aastatel on planeeritud laiendada katseseadmeid saavate koolide ringi ning hankida samasugused seadmed keemia- ja bioloogiatundides tehtavate katsete ning õpilaste uurimistööde toetamiseks.
Sülearvutid õpilastele
Suurt osa õpilase koolikotis olevatest raamatutest hakkab tulevikus asendama kerge ja mugav arvuti. Millised on sellega seoses tekkivad uued võimalused, ohud, väljakutsed ja mõjud – nendele ja teistele küsimustele soovime saada vastused viies erinevat tüüpi koolis sel aastal käivituva ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt analüüsitava uuringuprojekti põhjal.
“Sülearvutid õpilastele” on projekt, mille käigus selgitatakse, kuidas sülearvutite igapäevane kasutamine mõjutab õppimist ja õpetamist ning põhikooliõpilaste õpitulemusi, aga ka tervist. Igal juhul ei ole eesmärgiks kasvatada põlvkondade viisi kontsentreerumishälvetega mängusõltlasi, vaid stimuleerida uusi tehnoloogiaid targalt kasutama.
Uuringuprojektis osalejate väljaselgitamiseks korraldati koolide 8. klasside vahel konkurss. Konkursil osalemise eelduseks oli, et projektis osaleda soovivatel koolidel on hea internetiühendus ja õpetajad on aktiivsed IKT kasutajad. Oma koolitüübis võitjaks tulnud klassis on kõik õpilased saanud oma kasutusse turvatunnustega ja spetsiaalse tarkvaraga varustatud sülearvutid.
Projektis osalevad koolid võimaldavad uuringu läbiviijatel jälgida kohapeal õppetegevust. Iga kuu lõpus täidavad õpilased, nende aineõpetajad ja koolijuht küsimustiku möödunud kuu kohta. Samuti analüüsitakse spetsiaalse tarkvara abil õpilaste kasutuses olevate sülearvutite kasutusstatistikat. Uurimisrühm jälgib arvutite kasutust ja mõju koolides 2008./2009. õppeaasta jooksul ning esitab töö tulemuse tuleva aasta sügiseks.
Eesti kooli uue õppekava väljaarendamise kõrval on oluline kindlustada, et uued tehnoloogiad jõuaksid tiigrihüppe heade traditsioonide vaimus ka kooli, et kool ei sörgiks ühiskonna arengus sabas, vaid et seal kujundataks meie uute põlvkondade uuendusmeelsust.
iii
TÕNIS LUKAS, haridusminister
