Püüan alljärgnevalt statistikaameti ametlikule infole toetudes analüüsida pensionide osas toimuvaid protsesse.
Kõigepealt vaatame, kui palju võiks tavalisel töötajal olla tööstaazi. Töötatud aastad mängivad nii praegu kui ka tulevikus suurt rolli. Kui inimene läks tööle pärast põhikooli lõpetamist 15-16-aastaselt, siis kogunes tal varem tööaastaid pensionile jäämisel (naised said pensionile 55-aastaselt ja mehed 60-selt ? toim) naistel umbes 40 ja meestel 45.
Keskmine tööstaaz ei saa olla 44 aastat
Pensionile jäämise iga tõsteti, nüüd saavad nii naised kui ka mehed uue seaduse järgi vanaduspuhkusele jääda 63-aastaselt ja muutus toimub vastavalt ajagraafikule.
Mehed saavadki pensionile 63-aastaselt, naised veel pisut varem. Tööaastaid koguneb ligikaudu 41? 48.
Sama palju töötavad ka kutsekooli või tehnikumi lõpetanud inimesed, kellel õppimise aeg tööaastate hulka arvati.
Keskkooli lõpetanud inimestel koguneb tööaastaid vähem, sest keskkoolis õpitud aastaid tööstaazi hulka ei arvestata. Keskharidusega noored läksid tööle 18-19-aastaselt. Seega oli naistel 55-aastaselt pensionile minnes umbes 37 tööaastat ja meestel 42.
Uue pensioniseaduse alusel on naistel seega tööaastaid pensionile jäädes 38-45 meestel umbes 43-45.
Osa inimesi töötab kindlasti ka pärast pensionile jäämist, osa on jäänud eelpensionile. Eestis on paljud inimesed töötud, eriti pärast riigi taasiseseisvumist, kui on toimunud tohutud majanduslikud muutused.
Vaadeldes toodud arve, tekib minul ja ilmselt ka paljudel teistel küsimus, et kas keskmine tööstaazh saab Eesti vanaduspensionäridel olla näiteks 44 aastat. Vastus saab olla ainult üks ? mitte mingil juhul. Enne võib see olla 40 aastat. Huvitav oleks see arv täpselt teada saada, kuid loomulikult usaldusväärsetest allikatest.
Kui suur on pensionitõus tegelikult?
Mullu 22. aprillil Vooremaas avaldatud artiklis märkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial, et 1. aprillist tõusis keskmine pension 231 krooni. Statistikaameti andmetel on see summa aga hoopis 144 krooni. Jääb mõistatuseks, kuidas kasvas keskmine vanaduspension 2004. aasta III kvartalis II kvartaliga võrreldes 77 krooni, nagu väidab statistikaamet, kui sellel ajavahemikul mulle teadaolevalt pensionitõusu ei olnud. Pensionärid ootaksid selgitust.
Pensionide keskmine kasv on olnud küllalt tagasihoidlik. Huvitav on välja tuua veel mõne poliitiku seisukohad. Mai Treial kirjutas mullu 29. märtsi Tartu Postimehes, et nelja aastaga tõuseb keskmine vanaduspension umbes tuhande krooni võrra. Sotsiaalminister Marko Pomerants aga pakub mullu 3. jaanuari Postimehes välja, et pension tõuseb kolme aasta jooksul keskmiselt tuhande krooni võrra. Kummal on õigus?
Kui 2003. aasta algul oli keskmine vanaduspension 1832 krooni, siis peaks see Mai Treiali väljaöeldu järgi olema 2006. aasta lõpuks 2832 krooni. Seega moodustas 2004. aasta III kvartalis keskmine vanaduspension 2206 krooni ja peaks ülejäänud kahe aastaga tõusma veel umbes 626 krooni võrra ehk 313 krooni aastas. Kas see on reaalne?
2005. aasta pensionitõus peaks rahandusminister Taavi Veskimägi mullusügisese väljaütlemise järgi olema 170 krooni. Uudistest on läbi käinud, et pensionitõus peaks tänavu olema hoopis 320 krooni ümber. Peaminister Juhan Parts on telesaadetes nimetanud selleks numbriks 330 ? 350 krooni. Kahjuks pole ma selgitusi kuulnud.
Muidugi võib pensionitõusust rääkides võtta aluseks 44, 55 või isegi 60 tööaastat. Sellisel juhul võib nendel vanaduspensionäridel pensionitõus tulla tõepoolest 330 ? 350 krooni.
Senised keskmised pensionitõusud on kahjuks statistikaameti andmetel olnud küllalt väikesed. Statistikaameti andmeid tasub ju uskuda. Kas 2005. aasta keskmine pensionitõus saab ikka olema 350 krooni? Tahaks saada vastuseid kompetentsetelt inimestelt.
ALLAN METSA,
majandusteadlane
