Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga osales möödunud kolmapäeval Tartumaa keskkonnateenistuse, Tartu linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostöös käivitatud projekti “Vareslaste ohjamiskava Tartu maakonnas“ esimese etapi arutelus.
iii
“Tänane üritus oli meile vajalik kindlasti,” ütles Uiga, põhjendades oma osalemist sellega, et kuigi vareslaste reostuse teema Jõgeva linnas praegu väga aktuaalne pole, on see aga päevakorras olnud kaks aastat tagasi.
“Teema pakkus mulle huvi, sest ka meil on varem see probleem üsna terav olnud. Ei teagi, kas olukord Jõgeval on tänaseks veidi rahunenud seetõttu, et parke on harvendatud või on inimesed vareslastega lihtsalt ära harjunud,” ütles Uiga.
Jõgeva linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Jaan Vahtla ütles, et Jõgeval on vareste pesi enne lindude munemisaja algust tõstuki pealt maha võetud. “Me anname neile “vihje”, et munegu kuhugi mujale, linnast välja. Kallivõitu ettevõtmine, ent parema lahenduse puudumisel vältimatu,” märkis ta.
Vahtla hinnangul on ka kajakatega probleeme, kui nende parved linnast üle lendavad. “Söögilaua oleme pärast korraldatud jäätmeveo rakendamist 2007. a jaanuarist tiivulistele üpris kesiseks muutnud. See tähendab, et nad ei saa tervetest ja suletud konteineritest enam mitte midagi kätte. Samuti väldib tihe ja korrapärane konteinerite tühjendus pisinäriliste, kõikvõimalike putukate ja muu elava, mida linnud söövad, pesitsemist nii mahutites kui nende all. Vanad metallmahutikolakad, mille korpused või luugid olid katkised ja lekitasid jäätmeid ning mida harva tühjendati, olid ju ideaalne toidulaud nii tiivulistele kui ka närilistele, viimastele rahulik pesitsuskoht samuti. Palju on aidanud kaasa ka kompostimine suletud nõudesse koduaedades, ka sel juhul raugeb nende huvi üpris kiiresti,” lisas Vahtla.
Kesklinnas on pärast kõrghaljastuse korrastamist rahulikum. Ent põlispuudele kogunevad linnud endistviisi “muljetama”, enne kui linnast välja metsa lendavad.
Mitmes linnas tegeldakse sama teemaga
Tartumaa keskkonnateenistuse kalandus- ja jahindusspetsialist Aimar Rakko, kes on enda sõnul ka üks projekti keskkonnateenistuse poolne koordinaator, kinnitas, et nii Paide kui ka Viljandi linnas on tegeldud sama teemaga.
“Linnalinnud harjuvad iga taktikaga mingi aja jooksul ära ja seetõttu tuleb neid taktikaid kogu aeg muuta. Kõik, mis vareste ja hakkide vastu ette võtta saab, on oma toimelt lühiajaline ega oma pidevat efekti,” kinnitas Rakko. Seetõttu on vareslaste peletamise kõrval oluline jõud ka inimeste teavitamisel. Prügikastid tuleb hoida suletuna ja linde sööta ei tohi, ütles Rakko.
Värske uurimistöö, mille oli teinud ja kandis ette TÜ üliõpilane Jaanis Lodjak, andis põhjaliku ülevaate maailmas välja töötatud meetmetest lindude tõrjumiseks ja nende meetmete tulemuslikkusest.
Zooloogia osakonna juhataja Raivo Männi ja teadur Marko Mägi juhendatud ohjamiskava esitluse eesmärk oli koostada sissejuhatus teemasse ja äratada ideid. Selle ohjamiskava eesmärk pole aga eemaldada mingi populatsioon linnamaastikust täielikult, vaid vähendada loomade mõju inimestele ning keskkonnale, vähendades populatsiooni suurust või peletades linde probleemsetest kohtadest eemale.
Linnas ei saa vareslaste pihta lasta
“Linnades elavad linnud võivad põhjustada mitmeid probleeme. Lindude lärm ja väljaheited vähendavad välirestoranide külastatavust ja kutsuvad esile avalikku rahulolematust nende suhtes. Lindude väljaheited rikuvad tänavatele pargitud autosid ja kõnniteid. Poegi kaitstes ründavad linnud tihti inimesi,” rääkis Lodjak.
Uurimusest selgus, et probleemsete linnuliikide ohjamiseks on maailmas välja töötatud mitmeid meetodeid, kuid paljud neist on suhteliselt ebaefektiivsed, kallid ja nende rakendamisel avaldub soovitud mõju alles mitme aasta pärast.
“On puudus kergesti kasutatavatest, efektiivsetest ja odavatest vahenditest, mis oleksid ühtaegu nii seaduslikult kui ka sotsiaalselt vastuvõetavad,” rääkis Lodjak.
Lindude elamist linnas soodustab toitumisala. Juurdepääsu piiramine toidule vähendab lindude sigivust. On tõestatud, et prügimäe sulgemisel hakkavad linnud tarbima rohkem looduslikku toitu, kuid see ei suuda populatsiooni energiavajadust täielikult rahuldada. Kui ligiduses on teisi prügilaid, asustavad linnud neid.
Lindude söötmine linnades pole lubatud
Uurimusest selgus aga seegi, et lisaks probleemsetele linnuliikidele pakuvad tänapäeva linnad soodsaid elupaiku looduses vähearvukatele või ohustatud liikidele. Berliinis näiteks pesitsevad arvukalt tuuletallajad, New Yorgis on elupaiga leidnud rabapistrikud.
Vareslastest on pea kõigis Eesti linnades probleemiks hakid, künnivaresed, hallvaresed; hõbekajakad, kalakajakad, naerukajakad. Lindude peletamiseks on kasutatud lindistatud hädakisa, vähemal määral ka hoiatushäälitsusi. Kõige tulemuslikum on kasutada liigispetsiifilist hädakisa, kuid näiteks naeru- ja hõbekajakad reageerivad ka suhteliselt aktiivselt kiivitaja ja kuldnoka hädakisale. Samuti mõjub künnivaresele hõbekajaka hädakisa. Lindude peletamiseks on kasutatud nii inimeste, pistriklaste kui liigispetsiifilisi kujusid. Kokkuvõttes tuleb välja, et linnud on linnades elanud juba ammu ning päris lahti ei saa me neist kunagi. Lihtsam on inimeste mõtteviisi muuta, teavitades kaaskodanikke sellest, et lindude söötmine pole linnas lubatud.
iii JAANIKA KRESSA
