Ka senine sild remonditakse ja jääb pärast põhjalikku uuenduskuuri kasutusse kohaliku liikluse jaoks.
Puurmani uus sild ja viadukt ning Tartu-Tallinna maantee õgvendus lähevad kokku maksma ligikaudu 100 miljonit krooni, millest kuni 82 protsenti loodetakse saada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Raul Vibo sõnul on amet juba esitanud Brüsselisse vastavad projektid ning senine tagasiside on olnud positiivne.
?Kevadel Eestis käinud euroametnikud olid optimistlikult meelestatud. Rahastustaotluse saadame välja lähipäevadel,? lausus Vibo.
Vana sild vajas remonti
?Puurmani sild on küllalt kitsas ja seal on ka tõsiseid nähtavusprobleeme. Samuti on sild küllalt amortiseerunud ning vajab remonti,? märkis Vibo. Silla laiendamisel poleks tema hinnangul mõtet, igal juhul tuleks teha uus sild. Kuni olemasolevat silda remonditakse, tuleks liikluse ümbersuunamiseks leida nagunii alternatiivne võimalus.
Puurmani ümbrus on hajaasustusega, lisaks tulevad seal mängu ka looduslikud piiravad tegurid. Tartu maantee jaoks sujuvamat asukohta otsides leiti uue sillaga ühtlasi võimalused kohaliku liikluse sujuvamaks kulgemiseks eri tasanditel.
Lisaks sillale tehakse praeguse projekti järgi ka viadukt, mis tähendab, et suuresti ühel pool Tartu maanteed asuv Puurmani asulas ning selle sidusaladel elavad inimesed saavad oma keskuses käia tunduvalt turvalisemalt kui seni.
Vana silla kaudu pääsevad kohalikud üle Pedja jõe, ilma et nad peaksid Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele tulema. Samas tähendab see ka maanteel liiklejate ohutuse paranemist.
Maanteeamet on Puurmani vallas korraldanud silla ja ümbersõiduteede projekti avaliku arutelu, samuti on selgitusi käidud jagamas valla volikogus. “Kohalikud on mõistnud silla vajalikkust ja liikluse asulast eemalesuunamist, aga kindlasti on neidki, kes on silla vastu,” tõdes Raul Vibo.
Maade võõrandamisel ei tohiks tulla probleeme
Puurmani vallavanem Rein Paap ütles, et vald on nõus alustama maaomanikega läbirääkimisi silla ja ümbersõiduteede alla jäävate maade võõrandamiseks. Vallavanem ei näe maade võõrandamisel suuri probleeme.
“Ühe uue silla alla jääva maatüki omanikuna seadsin tingimuse, et koos uue silla ning peale- ja mahasõiduteedega rajatakse ka kõnnitee Puurmani asulasse. See on meie inimeste jaoks väga oluline, et nad saaksid turvaliselt liikuda,” lausus Rein Paap.
Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Raul Vibo sõnul tuleb ka kõnnitee, mida mööda inimesed pääsevad ohutult asulasse.
Valitsus on maanteeameti peadirektorile andnud nõusoleku pidada läbirääkimisi Tallinna-Tartu maantee 1,8 kilomeetri pikkusel lõigul kilomeetritel 147,6-149,4 teemaa laiendamiseks vajalike maaüksuste omandamiseks.
Kui Euroliit maanteeameti taotluse heaks kiidab, saab kohe välja kuulutada riigihanke. Uue silla, viadukti ja peale- ning mahasõitude ehitamine võtab Raul Vibo hinnangul aega umbes poolteist aastat.
Sageli unistavad paljud Eesti inimesed neljarealisest Tallinna-Tartu kiirteest. Maanteeameti spetsialistid on selgitanud, et vähemasti lähitulevikus pole taolisest teest mõtet unistada. Neljarealine tee võiks kulgeda Tallinnast Koseni, sealt edasi on tulevikus kavas uus trass kuni Mäoni. Seega jaguneb liiklus uue ja vana tee vahel nii, et uus tee peaks jääma läbiva ning vana tee kohaliku liikluse jaoks.
Mäost Tartuni on Tallinn-Tartu maantee Eesti üks uuemaid, ehitatud esimese Eesti Vabariigi lõpus. Varem käis Tallinna ja Tartu vaheline liiklus mööda Piibe maanteed. Praegune tee läbib küllalt palju soiseid alasid, sinna oli tee ehitamine keerulisem. Et tegemist on uuema teega, siis on see ka tunduvalt sirgem ja teda pole vaja enam palju sirgemaks tõmmata.
Küll aga iseloomustab Paide ja Tartu vahele jäävat lõiku asustatud punktide rohkus, mida läbiv kiire liiklus kohtub kohaliku liiklusega. Üks taolisi kohti on ka Puurmani.
Maanteeamet esitab koos Puurmani silla projektiga Euroliitu rahataotluse ka Vaida-Aruvalla teelõigu rekonstruktsiooniprojektile, kus olemasolev neljarealine tee saab kaks eritasandilist liiklussõlme ja jalakäijate silla. “Need kaks projekti kokku on piisavalt suured, et Euroliit võiks neid rahastada,” ütles Vibo.
HELVE LAASIK
