Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis avati üleeile Tartu Linnamuuseumist pärit rändnäitus „Tartu rahu“. Näituse neljal pannool esitatakse Eesti Vabariigi ajaloos olulist rolli mänginud sündmuse kohta käivaid fakte, tsitaate, dokumente, fotosid ja karikatuure.
Näituse koostas Tartu Linnamuuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis ja Riigiarhiivis talletatud materjalide ning Erik Piibu fotokogu põhjal Helve Russak ning kujundas Peeter Paasmäe. Valmis sai näitus juba viis aastat tagasi ehk Tartu rahu 85. aastapäevaks ning on sestpeale rännanud mööda erinevaid paiku.
„See näitus on omamoodi rändav infokandja, mis tuletab meile meelde, et Tartu rahuta ei saa ükski Eestimaal elav inimene oma identiteeti määratleda,“ ütles Helve Russak, kes näituse koostamise ajal töötas Tartu Linnamuuseumis, nüüd aga hoopis Hiiumaal Sõru muuseumis.
Esimeselt pannoolt leiab info selle kohta, millal Tartu rahuleping sõlmiti, mida selle kakskümmend punkti sisaldasid ning kes Eesti ja Venemaa poolelt läbirääkimistel osalesid. Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska kohta on ära toodud ka tema lühielulugu. Teine pannoo on pühendatud teiste läbirääkijate mõtteavaldustele, kolmandalt pannoolt saab aga infot maja kohta, kus läbirääkimised toimusid, ning laua kohta, mille ääres läbirääkijad istusid.
Maja ja laud
Praegu Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi käsutuses olev maja aadressiga Vanemuise 35 ehitati kahekorruselise aadlielamuna XIX sajandi keskel Nolckenite perekonna tarvis. Kolmanda korruse sai see peale 1886. aastal, 1894. aastal ostis aga maja ära Venemaa sõjaministeerium. Tartu rahulepingu 11. punktiga fikseeriti maja üleandmine Eesti Vabariigile.
Nn Tartu rahu laud valmistati E. Kuusiku mööblivabrikus Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse tellimusel 1914. aastal. Et ühisuse asjaajaja Karl Kadak oli vabrikule valed algandmed andnud, sai laud tunduvalt suurem, kui vaja oleks olnud. See tekitas ühisuse juhatuse liikmete hulgas teatavat nurinat raha ja ruumi raiskamise pärast, ent kuna majanduses tulid peatselt rasked ajad, hakkasid nii laua omanikühisuse kui ka teiste rahaasutuste juhtorganid üsna tihti suurema seltskonnaga koos istuma ning vajasid siis ka lauda, mille ümber seda teha. Laua tähetund saabus muidugi Tartu rahuläbirääkimiste päevil. Praegu on kõnealune laud olulisel kohal Tartu Linnamuuseumi ekspositsioonis.
Neljandal pannool on ära toodud Eesti kaart nii praeguste kui ka Tartu rahu aegsete piiridega ning suur foto Tartu rahu aastapäeva tähistamisest 1988. aastal: siis sekkusid asjasse mäletatavasti veel miilitsad.
Sisukas ajalootund
Näituse üleeilsel avamisel oli põhipublikuks Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi IXb klass. Neile näidati filmilõike sellest, kuidas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva 1926., 1933., 1936., 1938. ja 1939. aastal.
„Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Tallinnas Vabaduse väljakul on läbi aastakümnete jäänud põhimõtteliselt sarnaseks: ikka on toimunud kaitseväe paraad, on näidatud sõjatehnikat, riigivanem või president on pidanud kõnet, tribüünil on olnud peale oma riigi juhtkonna välisriikide saadikud ja sõjaväeatašeed,“ ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas ning juhtis noorte tähelepanu sellele, et veel 1939. aasta veebruaris vaatasid paraadi sõbralikult kõrvuti Saksamaa ja Poola sõjaväe esindaja. Teame ju kõik, et vaid pool aastat hiljem tungisid Saksa väed Poolasse ning algas Teine maailmasõda.
Mõistagi said Palamuse kooli noored tutvuda ka näituse pannoodega. Mõnigi infokild osutus noortele koolitööks nii vajalikuks, et seda ei peetud paljuks taskutelefoni abil jäädvustada. Ühtekokku kujunes näituse avamisel osalemine „üheksandikele“ kasulikuks ajalootunniks. Sellest võivad osa saama tulla ka teiste koolide õpilased ja muud ajaloohuvilised. Näitus jääb avatuks märtsi alguseni.
iii
RIINA MÄGI
