Pöördujad märgivad, et Eesti Energia peaks hakkama tootma efektiivsemalt elektrienergiat ning edastama, jaotama, müüma ja kasumit teenima käibelt nagu kõik teisedki tootmisettevõtted.
Teatavasti esitas Eesti Energia 27. veebruaril energiaturu inspektsioonile taotluse elektrihindade muutmiseks. Selle järgi tõuseks elektri põhitariif 1,14 kroonini kilovatt-tunni eest. Kodukliendi ampripõhiseks püsitasuks kujuneks 2 krooni ampri kohta kuus ja korteri püsitasu saaks olema 20 krooni kuus.
Tarbimist tuleks soodustada
Riigikogu poole pöördujad tahavad aga, et hinnakujundusega tuleks hoopis soodustada elektrienergia võimalikult suuremat tarbimist ning Eesti Energia kasum tuleks panna sõltuvusse elektrienergia müügist.
“Võrguteenuse tasu olgu tarbija jaoks üks. Eesti Energia jagagu seda sisemiselt nii edastamiseks kui ka võrguühenduseks,” kirjutavad tarbijad.
Volitatud elektriinsener ja Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu esindaja Jüri Laurson rääkis kokkutulnutele, et ampritasu kehtestamisel maksustab Eesti Energia ampreid kolm korda: esiteks liitumisel, teiseks tarbimisel, kuna see on juba kilovatt-tunni hinna sees, ja lõpuks veel peakaitsme kaudu.
Vahetavad peakaitsme välja
Ampritasu kehtestamisel hakkaksid tõenäoliselt paljud väikeelamute valdajad välja vahetama kuni 50 ampriseid peakaitsmeid, mis paigaldati nõukogudeaegse Eesti Energia nõudmisel, väiksema nimivooluga peakaitsmete vastu. See on aga ohtlik, sest väiksema nimivooluga peakaitsmed hakkaksid Jüri Laursoni sõnul töötama kriitilisel piiril, mille tagajärjel võib tekkida rohkearvulisi avariilisi väljalülimisi.
“Nõrgemate peakaitsmete paigaldamisel väheneks elektri tarbimine aga veelgi. Milleks on siis vaja elektrivõrke renoveerida, kui tarbijaid ei ole? Juba praegu töötab enamik uusi ja renoveeritud liine alakoormusega ja ootab rikast tarbijat, kes jõuaks uusi ampreid juurde osta,” märkis Laurson.
Eesti Energia taotluse kohaselt eristatakse uue hinna kehtestamisega kliendi jaoks esmakordselt elektri tootmise ja elektri kohaletoimetamise hind.
Jüri Laurson kinnitab aga, et sel juhul muutub elektri hind läbipaistvuse asemel täiesti häguseks, sest Eesti Energia ei ole suutnud siiani koostada usaldusväärseid analüüse, millest oleks näha, kui palju läheb tarbija jaoks maksma elektrienergia tootmine ja kui palju maksab selle kohaletoimetamine.
“Kui tarbija maksaks edaspidi ainult kulutatud elektrienergia eest, siis saaks ta seda tarbida vastavalt oma majanduslikule olukorrale. Püsitasuna kehtestatud ampritasu puhul peab tarbija käima raha välja ka sel juhul, kui ta elektrit ei tarbi ja niimoodi võib ta püsitasude mittemaksmisel sattuda võlgadesse,” lisas ta.
Jüri Laurson ei poolda ka majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni ettepanekut restruktureerida Eesti Energia.
“Elektri hind võib sel juhul veelgi tõusta, sest Eesti Energia allstruktuuride baasil moodustatud tütarettevõtted tahavad kõik kasumit saada”.
Mõned seaduseparagrahvid segased
Laurson märkis, et segadust tekitavad ka mullu 1. juulil jõustunud Elektrituruseaduse mõningad paragrahvid.
Näiteks ei tohi seaduse sõnastusest lähtuvalt ettevõte, kelle põhitegevus ei ole elektrienergia müük, kuid kes omab alajaama, mille toitel on olnud juba aastakümneid tarbijad, alates 2005. aastast neile turuloata enam elektrit müüa.
“Tarbijaid ei saa ju välja lülitada, samuti ei ole otstarbekas neile eraldi liine ehitada. Alajaama või toitepunkti valdajale tuleks kehtestada mingi edasimüügi tariif,” on lugeda Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu pöördumisest Riigikogu esimehele Ene Ergmale.
Seaduse kehtimahakkamisel tuleb sel ettevõttel tasuda aastas 40 000 krooni riigilõivu ja elektrienergia müügi eest veel lisaks 10 000 krooni.
“See tähendab allabonementide elektrita jätmist, sest kes jõuab sellist riigilõivu maksta, eriti kui tarbimine on väike,” kirjutas elektriinsener Jüri Laurson.
Tema sõnul ei ole seadusandja ehk Riigikogu süvenenud ka mõistesse elektrienergia müük.
“Mõistet «müük» tõlgendatakse elektrituruseaduses elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmist teisele isikule. Tuleb välja, et Eesti Energias on peale avalikustatud elektritariifide veel saladuslikke tasuta tariife, mida teavad ainult seaduse koostajad,” tõdes Jüri Laurson.
RAIVO SIHVER
