Tuleva aasta 12. juunil peetakse Jõgeval teist Eesti Naiste Tantsupidu. Täpselt aasta varem ehk möödunud reedel käisid tantsupeo toimkonna liikmed, külalised ja kolmsada rahvatantsijat Kassinurme mägedes naistetantsu aastat sisse juhatamas ja peole kordaminekut loitsimas.
Mütologiseeritud ajarännak algas ja lõppes Kassinurme mägede peavärava juures. Peatused tehti hiies, linnusekivi juures, linnamäel, linnuse eesõues ja orus. Hiies paluti Maaemalt naiste tantsupeole õnnistust.
“Meid ei toonud siia mure. Tulime rõõmuga, et Eestis on nii palju rahvatantsu tantsivaid naisi ning et nad kõik tahavad olla aasta pärast koos meiega siin Jõgevamaal ühisel suurel peol,” ütles folklooriseltsi Jõgevahe Pere juhatuse esimees ning naiste tantsupeo korraldusjuht Airi Rütter.
“Tulime, et siit, esiemade jälgedest leida kõige ilusamad tantsusammud meie tantsuringidesse,” sõnas naistepeo korraldusjuhi abi Marika Järvet. Kunstitoimkonna juht Katrin Koitla lisas, et Kassinurme mägede ürgse looduse keskelt tuldi otsima kauneid värve ja mustreid seelikutriipudesse, peokirjadesse ja tantsumuru kangasse. Maaemale tehti hiies ka sümboolseid annetusi esimese naiste tantsupeo sümboolikaga ehete näol.
Linnusekivi juures esitas Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kõigile Eesti tantsivatele naistele kutse naiste tantsupeole. Peo külalistetoimkonna juht Külli Annamaa täiendas seda teatega, et peokutse ulatub Eesti piiridest kaugemalegi: naiste tantsupeol soovivad osaleda ka välismaal töötavate eesti naiste tantsurühmad Iirimaalt, Inglismaalt, Norrast ja Luksemburgist, samuti Läti, Leedu, Soome ja Rootsi tantsurühmad. Eestist on aga peole oodata ka vene rahvusest tantsijaid.
Majutustoimkonna juht Külli Kund lisas, et naistepeo ajal “vallutavad” tantsurühmad pea poole Jõgevamaast: piduliste majutamiseks on valmis Jõgeva ja Põltsamaa linn ning Jõgeva, Palamuse ja Torma vald.
Nagu linnuses
Ka peo harjutusväljakud paiknevad mitmes Jõgevamaa paigas. Nagu peo majandustoimkonna juht Aimar Pihlak linnamäel teatas, tehakse proove Jõgeva alevikus, Põltsamaa linnas, Laiusel, Tormas, Kuremaal ja Palamusel asuvatel väljakutel, mida on ühtekokku kaheksa. Meediatoimkonna juht Raivo Suni lisas, et peole on oodatud tantsima 3000 naist ja 240 meest. Naisrühmade kõrval näeb esinemas kümmet noorte segarühma, kahtkümmend neiduderühma ja 24 paremat memmederühma kogu Eestist.
Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask, turvatoimkonna juht Jüri Alandi ja peo koordinaator Ainar Ojasaar edastasid oma sõnumi kõrgelt linnusetornist. Margus Kask andis teada, et Jõgeva on õnnelik võimaluse üle olla Eesti naistetantsu linn. Jüri Alandi lubas, et kõik tantsivad naised ja peole saabuvad külalised saavad olema niisama hästi kaitstud kui muistsel ajal linnusesse kogunenud inimesed. Ainar Ojasaar kutsus aga kõiki üles tegema annetusi tribüünifondi: kui sinna piisavalt raha koguneb, saab Jõgeva staadionile peo ajaks taas nii kõrge tribüüni püstitada, et tantsijate poolt moodustatavad mustrid hästi näha on.
Viimases peatuspaigas, linnuseorus lubas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevdirektor Epp Joab, et ERRS koostöös oma naistetantsu alaliiduga toetab igati algavat naistetantsu aastat ja selle kulminatsiooni — teist Eesti Naiste Tantsupidu.
“Soovime, et meie tantsivad naised saaksid neist sündmustest uut hingejõudu ja tantsulusti, et esiemade kombel jätkata elu Eestimaal,” ütles Epp Joab.
Kerge või raske
Meesrühmade üldjuht Ülar Martjan tegi sealsamas teatavaks, et tuleva-aastane tantsupidu kannab pealkirja “Mehe lugu”. Selle tekstid kirjutab Heiki Vilep. Peo pealavastaja on Ülo Luht, muusikajuht aga Toomas Lunge.
“Püüame tantsides lahti harutada igivana küsimuse, kui kerge või kui raske on mehel ja naisel üheskoos siin tuulisel maakamaral elada,” sõnas Ülar Martjan.
Viimasena sai sõna peo registritoimkonna juht Elle Lepp, kes kuulutas avatuks registreerimise teisele Eesti Naiste Tantsupeole.
Ajarännaku peatuspaikades ei kuulatud siiski ainult sõnavõtte, vaid ka rahvamuusik Triinu Tauli teemakohaseid helletusi. Ning tantsiti muidugi ka. Nii mõnigi reede hilisõhtul Kassinurme mägedes ette kantud tants leiab koha naiste tantsupeo repertuaaris.
Reedeõhtuse loitsu tegi teiste hulgas kaasa filmimees Meelis Muhu.
“Pole võimatu, et täna siin üles võetud materjal saab osaks minu uuest dokumentaalfilmist,” ütles Meelis Muhu. “Käisin nädal tagasi ka Rakveres meeste tantsupeol. Tundub, et olen sattunud samasse etnolainesse, mis Eestimaa peal juba mitu aastat “möllanud”. Mulle väga meeldib rituaalsus ning ma püüan avada tantsusse kodeeritud sõnumit.”
Need, kes Airi Rütteri lavastatud loitsust osa said, elavad nüüd kindlasti juba tuleva-aastase naiste tantsupeo ootuses. Sest pidu tõotab taas ilus tulla.
RIINA MÄGI
