Jõgeva Meteoroloogiajaama endise juhataja Toomas Pussi sõnul oli neljapäevahommikuse seisuga Jõgeval 11 sentimeetri jagu lund.
“Praegu lumekate kasvab, maksimumi saavutab see tavaliselt veebruari lõpus või märtsi algul,” ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) agrometeoroloog-ekspert Laine Keppart.
Enam kui kaheksakümne aasta vaatlusandmete järgi on veebruari lõpus olnud avapõllul lund keskmiselt 22 cm. Kuid näiteks seitsmekümnendate aastate lõpus on lumekatte paksus ulatunud 54-55 sentimeetrini. Laine Keppartki mäletab aega, kus Jõgeva linnas olid hanged nii kõrged, et kõnniteelt ei ulatunud sõiduteele vaatama.
Tänavu on maa külmunud keskmiselt 35-40 cm sügavuselt, möödunud talvel külmus pinnas aga rohkem kui 20 cm võrra sügavamalt.
Et Jõgeval on aastate jooksul registreeritud külmarekordeid rohkem kui mujal, siis on linna nimetatud ka külmalinnaks. See ei pruugi aga alatiseks nii jääda, sest Eesti nn külmapoolus on liikuv, väidavad meteoroloogid.
Ilmavaatlusi üle kaheksakümne aasta
Jõgeva meteoroloogidel on kasutada kaheksakümne kahe aasta vaatlusandmed. 1920. aastal loodud Jõgeva Sordikasvanduse direktori Mihkel Pilli eestvedamisel moodustati 15. jaanuaril 1922. aastal Jõgevale II järgu ilmajaam, kus tehti vaatlusi kolm korda päevas.
Mullu 29. mail paigaldati Jõgevale automaatilmajaam ja sama aasta 31. augustil lõpetas ilmajaamas töö viimane agrometeoroloog. Paar kuud hiljem lõpetati seoses täielikule üleminekule automaatilmajaamale ka meteoroloogide öine valve.
Ilmahuvikeskuses töötavad Helle Raudsepp ja Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert Laine Keppart. Helle Raudsepp lõpetas 1964. aastal ülikooli geograafi-klimatoloogina. Pärast lõpetamist töötas ta Kuusikul, kuid juba sama aasta detsembrist alates oli noore spetsialisti töökoht Jõgeval. Laine Keppart tuli Jõgevale tööle 1979. aasta sügisel.
25 ilmahuvipunktist on alles jäänud 15
2002. aasta märtsis toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi koosolek, kus asutati ilmahuviliste sektsioon keskusega Jõgeval. See hakkas tööle Jõgeva Meteoroloogiajaama ruumides.
Helle Raudsepp ja Laine Keppart juhendavad kümnes Eesti maakonnas asuva 50 ilmahuvipunkti tööd ning koguvad andmeid. Meie maakonna ilmahuvipunktides töötavad nende loomisest ehk 1965. aastast alates Maimu Kitsing Aidust, endine õpetaja Hilja Haan Adaverest ning Rain Plado Sadalast. Ka teiste maakondade ilmahuvikeskustes töötab 35 ligi 40-aastase sellealase staaziga töötajat. Esialgsest 25 ilmahuvipunktist on Jõgeva maakonda alles jäänud 15 ja see on teiste maakondadega võrreldes kõige suurem arv. EMHIle alluvad veel Tiirikoja järvejaam ja Tooma soojaam. Maakonna jõgedel töötavad Kääpa, Tõrve ja Pajusi hüdroloogiapunkt.
“Oleme ilmahuvitöötajatele tänulikud. Laine Keppart kasutab nende kogutud andmeid oma töös. Ka põllumehed on hakanud jälle ilma vastu huvi tundma. Paljud põllumajandusettevõtted, näiteks AS Adavere Agro ja AS Tartu Agro, toetavad ilmavaatluspunktide tööd,” rääkis Helle Raudsepp.
Kui agrometeoroloogiajaama hiilgeaegadel töötas Jõgeva jaamas üle 20 inimese, siis 2004. aasta jaanuariks on ilmajaama alles jäänud kolm töötajat — jaama juht, vanemtehnik Ene Lääne ja tehnikud Galina Lilleorg ning Irina Mesteljainen. Enamiku vaatlusi teeb automaatilmajaam.
RAIVO SIHVER
