Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Haridustöötajate Liidu pidulikul vastuvõtul 1. oktoobril Tallinnas esindas Jõgevamaa õpetajaid Eve Oro, kes on väga tubli aineõpetaja, ringijuht, koolitaja, näituste korraldaja ja õpiku kaasautor. Aasta õpetajad selgitas välja Jõgeva maavanema korraldusega moodustatud komisjon.
Eve Oro oli saadud aunimetuse üle rõõmsalt üllatunud. “Mul on sellise tunnustuse üle siiralt hea meel. Ma küll teadsin, et kolleegid on mind esitanud aasta õpetaja kandidaadiks direktorile ning direktor maakondlikule komisjonile. Sellest, et mind aasta õpetajaks valiti, sain teada alles siis, kui vastuvõtukutse koju saadeti,” ütles Oro.
Eve Oro ütles, et üks tema põhimõtetest on see, et kui juba midagi teha, tuleb seda teha hästi või väga hästi. Enamasti on see ka õnnestunud. Oro arvab, et ta on ka üsna kohusetundlik inimene.
“Mulle meeldib lapsi õpetada. Õpetamine on justkui veres. Mulle meeldib teadmisi edasi anda,” ütles Eve Oro. Lisaks lastele õpetab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kodunduse ja käsitöö õpetaja ka täiskasvanuid. Nii juhendab ta juba 1996. aastast täiskasvanute lapitööringi.
Eve Oro arvas, et heal õpetajal peavad olema teatud isikuomadused: ta peab suutma ennast selgelt väljendada, et teadmised ka õppijani jõuaksid.
Eve Oro ütles, et täiskasvanud inimesed on kogenumad kui lapsed ning võtavad teadmisi vastu kiiremini. Laste puhul tuleb arvestada sellega, et õpetaja ei ole ainult konkreetse teadmise edasiandja, vaid noori inimesi tuleb töö käigus ka kasvatada ning nende energiat õigesti suunata. Laste õpetamisel tuleb ka väga kannatlik olla.
Koolitajana tuleb Eve Orol õpetada üsna palju ka eakaid inimesi. “Ka eakatele inimestele tuleb asju vahel mitu korda ja hästi selgelt ja rahulikult üle rääkida,” teab kogenud õpetaja.
Põltsamaa lasteaia Tõruke juhataja Helje Tamme iseloomustas Riina Krassi kui väga kohusetundlikku, emotsionaalset, musikaalset, kiiret, heatahtlikku õpetajat. Riina Krass oli esimene õpetaja, kes lasteaias Tõruke ligi 20 aastat tagasi tööd alustas.
Sellest ajast peale on Riina Krass töötanud kõige väiksemate, 1,5- 2 aastaste lastega.
Lasteaia juhataja sõnul on Riina Krass inimene, kes näeb ja märkab kõiki lapsi korraga. Õpetaja, kes väikese lapse esimesena oma kasvatada ja õpetada võtab, on vanemate pilkude pideva tähelepanu all. Helje Tamme sõnul on lapsevanemad Riina Krassi kohta öelnud vaid kiitvaid sõnu.
“Riina on väga kriitiline ja nõudlik, seda nii iseenda kui teiste suhtes,” ütles Tamme.
Lisaks põhitööle on Riina Krass esinenud maakonna õpetajatele õppepäevadel, andes neile edasi nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Samuti on ta välja töötanud õppevara kõige väiksematele lastele. Riina Krass valiti 1993. aastal Põltsamaa linna aasta õpetajaks.
Kersti Varrak on Jõgeva Muusikakooli flöödiõpetajana töötanud juba alates 1979. aastast. See on tema esimene ja seni viimane töökoht: Jõgeva Muusikakooli tuli ta kohe pärast Georg Otsa nimelise muusikakooli lõpetamist.
Varrak ise ütles, et ehk oli temale aasta õpetaja tiitli andmine tunnustus mitte niivõrd veerandsaja aasta pikkuse õpetajatöö eest, kuivõrd muusikakooli kaheaastase juhtimise eest.
Kaks aastat oli Kersti Varrak Jõgeva Muusikakooli direktori asendajaks. Selle aja jooksul alustas tööd laste laulu- ja mängukool, orkester, alustati kitarriõpingutega ning toimusid esimesed pärimusmuusikalaagrid.
Enda peale ei tahaks ta aga kõike tehtut võtta. Tema sõnul on ta küll kirjutanud projekte, kuid üksi ei oleks ta suutnud midagi ära teha. Kui Ingrid Orgulas ei oleks muusikakooli tulnud, ei oleks saanud laulu- ja mängukooli avada, kitarri saavad muusikahuvilised aga õppida tänu sellele, et muusikakooli asus tööle Jüri Link, tõi Varrak näiteid.
Kersti Varraku sõnul hoiavad teda aastakümneid sama töö juures lapsed, kes tahavad õppida. Ja muidugi ka muusika, mida kogenud õpetaja tahab lastele edasi anda ning neid sellest rõõmu tundma õpetada. Kersti Varraku sõnul on tal hea meel tunnustuse üle, kuid samas see ka natuke hirmutab ja kohustab veelgi rohkem pingutama.
?Nende inimeste panust on raske üle hinnata, nemad kujundavad meie lastest just sellised inimesed, nagu me soovime,? ütles Jõgeva maavanem Aivar Kokk tunnustust pälvinud õpetajate kohta ning lisas, et tiitli väärilisi õpetajaid on Jõgevamaal veel palju.
Võistluse eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ning tutvustada õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta õpetajate tiitlitele esitati kokku 14 kandidaati.
Võistluse ?Aasta Õpetaja? korraldavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, maavalitsused, Eesti Haridustöötajate Liit, linnavalitsused ning Eesti Haridustöötajate Liidu maakonna- ja linnaliidud.
EVA KLAAS
