Ei kõla just eriti usutavalt, et noorte kõnevõistluse võitjaks kroonitakse reaalkallakuga klassi õpilane, kuid tänavu just nii juhtus. Pühapäeval Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud üleriigilisel noorte kõnevõistlusel pärjati „Kuldsuu 2009“ tiitliga Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Karl Kull.
Tänavune arvult üheksas ülevabariigiline kõnevõistlus selle korraldajatelt Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajatelt Sirje Ääremaalt ja Marika Nugiselt kõige kõrgemat hinnet ei teeninud. Vahepeal üsna kõrgele tõstetud latist üle saamine põhjustab uutele tulijatele raskusi ja enne, kui latti jälle tõsta võib, tuleb uusi oskusi omandada ning teadmisi koguda.
Ootused tegelikkusest suuremad
„Tänase võistluspäeva järel on tunded veidi segased. Vist on nii, et ootused olid natuke teistsugused. Ehk tuleneb see sellest, et meie maailmanägemine on võrreldes noortega teistsugune,” arutles Marika Nugis. Võistluste korraldajad on ühel meelel, et esineda ja ennast väljendada võistlejad oskasid. Kuid esimeses voorus osalejate endi poolt valitud ja teises voorus esitatud kohustusliku teema käsitlus ning sellest tulenev sõnum polnud Sirje Ääremaa ja Marika Nugise hinnangul päris see, mida eeldati
„Võib-olla pole noored endas päris kindlad. Küllap soosib see maailm, mis meie ümber on, pinnapealsust,” avaldas arvamust Sirje Ääremaa.
Aastatega on noorte maailmanägemine ja hoiakud tugevalt muutunud. Paari aasta eest oli etteaste teema isamaaline ja siis jõudis see võistluste korraldajate sõnul õpilastele väga hästi pärale. Tegelikult polnud vist ka teise vooru kohustuslik teema seekord võistlejatele päris eakohane. Nimelt tuli arutleda oskuse üle kuulata oma südame häält ja leida seal koht kellelegi väga lähedasele.
Võistlemine annab enesekindlust ja julgust
Pärnu Ühisgümnaasiumi 10. klassi noormehe Andraš Tšitškani sõnul on ta endaga rahul, et võttis nõuks võistlustel osaleda. Küll polnud Andraš rahul sellega, et teises voorus tuli kõigil võistlejatel valmistada ette kõne samal teemal. Ühelt poolt põhjustab see tema arvates üksteise kordamist. „Esineja mõte võib olla hea ja väärtuslik, aga kuulajad ei jaksa kuulata,” oli Andraše tähelepanek.
Ta ei jaganud aga korraldajate arvamust, et teise vooru teema noortele eakohane polnud. Rohkem pakkus tema sõnul osalejatele põnevust etteaste vabalt valitud teemal. Ise valis noormees teema „Me elame unelmate aastail” ja rääkis sellest, et me kõik kurdame raskuste üle, kuid mõtleme liiga vähe elu helgemale poolele.
„Minu jaoks oli teise vooru teema natuke imelik. Siiski sai see sõnum, mille tahtsin kuulajatele edastada, välja öeldud,” lausus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10. klassi noormees Vallo Põldaru. Samas oli ta seda meelt, et kohustuslik teema olnuks ehk tõesti jõukohasem temast natuke vanematele inimestele. Vallo sõnul sai tema esimese võistlusvooru teemavalikul ajendiks klassiõe räägitu. Juttu oli meestest ja noormehe arvates polnud need vastassoo kohta välja öeldud mõtted just kõige paremad. Seetõttu otsustas Vallo, et arutleb vastukaaluks naissoo üle ja tema enda sõnul rääkis ta oma etteastes naistest võimalikult positiivselt. Vallo oli rahul, et teise vooru teema oli kohustuslik.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse esimesel kursusel õppiv Triin Rand lausus, et osales kõnevõistlustel juba möödunud aastal ja see kogemus julgustas teda taas võistlustulle asuma. Marika Nugise sõnul oli Triinu aasta eest vaja veidi julgustada, et ta osaleks, ja ta polnud seekordki endas päris kindel. Seetõttu jäi ettevalmistus viimastele minutitele ja esimene voor ei läinud tema hinnangul kõige paremini. Triingi peab oluliseks võistlustelt kaasa saadud kogemust ja usub, et tal on nüüd rahva ees esinemiseks rohkem julgust.
Žüriil üksmeelne otsus
Kõnevõistluse žürii liige Margus Oro lausus võistluspäevast kokkuvõtteid tehes, et iga võistleja on saanud anda endast just selle, mis on olnud tema osa selles pingelises päevas. Kuulajad võisid aga kinni püüda just niisuguse sõnumi, mida nemad kuulda soovisid.
Kolmeliikmelise žürii ühe liikmena lausus Oro, et hinnangute andmisel olid nad kolmekesi küll erinevatel seisukohtadel, ent üksmeelsed oma lõppotsuses. Žüriile suutsid ennast seekord paremini mõistetavaks teha kolmanda koha pälvinud Janne Susi Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, teiseks tuli Andraš Tšitškan Pärnu Ühisgümnaasiumist ja kõige enam meeldis „kohtunikele“ Tartu Miina Härma Gümnaasiumi reaalkallakuga 12. klassi õpilase Karl Kulli etteaste.
Tundides rääkimine aitas
Kuldsuuks kroonitud Karl Kulli sõnul meeldib talle tundides väga palju rääkida. „Küllap õpetaja mind just seetõttu siia võistlema saatiski. Ma pean ju millegagi selle eest tasuma, et olen kooliaastate jooksul tundides rääkimisega õppetööd seganud,” tunnistas noormees siiralt. Karlile meeldib matemaatika, valemid ja reeglid.
Kuid ta mõistab ka, et elus ei käi kõik valemite järgi. Pragmaatikuna arvas Karl, et sellest võistlusest tõuseb talle ka praktilist kasu, sest kõnelemis oskust läheb ju elus sageli vaja. „Ega siin saavutatud võit tähenda seda, et olen nüüd kõige parem kõnemees. Vastupidi – nüüd ma pean ennast kõneoskuses järjest rohkem tõestama,” hindas vastne kuldsuu võidetud tiitli tähendust. Tal on plaanis osaleda ka Tartus korraldatavatel inglise keele kõnevõistlustel. „Minu eesti keele õpetaja süda oleks rahul, kui ma kirjutaksin kirjandeid sama hästi, nagu ma kõnelda oskan,” nentis Karl Kull.
Eelmisel aastal jäi kuldsuu tiitel Põltsamaale ja siis sai selle omanikuks praegune abiturient Marita Nugis.
iii
TOOMAS REINPÕLD
