Juuli algus oli soe ja tuuline. Kõige soojematel päevadel (3. ja 4. juulil) tõusis õhutemperatuur Jõgeval varjus 28 kraadini. Kui seni oli kurdetud jaheduse üle, siis nüüd ei oldud palavusega rahul. Otsiti kuumaleevendust veekogudes ujumisest.
Päike ja tuul kuivatasid kiiresti mulda ning vihma kuu esimestel päevadel ei tulnud. Päikese käes hakkasid osad taimed (sealhulgas ristik ja kartul) juba närbuma.
Kuum ja kuiv periood jäi lühikeseks. Taevas kattus pilvedega. Vihm jõudis meie kanti 7. juuli öösel. Sadu olid tugev ja ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti Jõgeval sel kuupäeval 15 mm. Vihmaga kaasnenud tuulehood sasisid ning lamandasid mitmel pool tihedaks ja kõrgeks kasvanud heina. Teraviljad jäid nendest tugevatest sadudest veel enamasti püsti.
Jahedusele lisaks vihmasajud
Kogu järgnenud kuu vältel oli ilm normist jahedam ja sadas sageli, sajuhulgad ei olnud üldiselt suured. Tugevamad sajuhood esinesid 12., 16., 19.-20., 23. ja 31. juulil. Kogu kuu jooksul kogunes Jõgeva maakonnas esialgsetel andmetel 73-92 mm sademeid. Jõgeval tuli vihma 77 mm, mis on lähedane kogus juulikuu normile. Kuu teise poole sajud (eriti 31. juuli öösel) lamandasid teravilja. Kohati oli rukis heinakuu lõpuks lausaliselt maas.
Päike paistis juulis 217 tundi, mis moodustab normist 76 protsenti.
Kui tavapäraselt püsib meil juulis keskmine õhutemperatuur 17 kraadi lähedal, siis tänavu jäi see teisel ja kolmandal dekaadil paljudel päevadel 13-14 kraadi piiresse. Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid samal ajal enamasti ainult 20 kraadi piirimaile ega tõusnud kordagi enam pärast kuu alguse soojalainet 25 kraadini. Kõige jahedamal ööl (28. juulil) langes temperatuur õhus alla kuue kraadi, maapinna lähedal taimedeta mulla kohal mõõdeti 2,9 ja rohul 1,5 °C.
Looduse areng nädala maha jäänud
Jaheduse tõttu oli taimede areng aeglane. Soojalembeste kurkide ja suvikõrvitsate viljad arenesid visalt, teraviljad küpsesid aeglaselt. Kui taliteraviljapõllud võtsid juba kuu alguses kollakat jumet (lähenes piimküpsus), siis juuli lõpuks terad veel vahaküpseks ei saanud. Efektiivsete (üle 5 °C) õhutemperatuuride kasvava summa järgi oli looduse areng juuli lõpu seisuga normist enam kui nädala võrra maha jäänud.
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeva 1922-2014. a andmetel? Lõikuskuu algus on tavapäraselt veel suvine ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib 17 kraadi lähedal, päevased temperatuurid on üle 20 kraadi.
Augusti lõpp võib tuua öökülma
Augusti kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on Jõgeval registreeritud 1992. aastal 34,6 °C, mis on ühtlasi ka üldse siinseks kuumarekordiks. Kuu lõpupoole ilmad tavaliselt jahenevad ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb 13 kraadini. Lõikuskuu teisel poolel ei ole öökülmade esinemine maapinnal kuigi haruldane nähtus. August on keskmisena aasta kõige sajusem kuu, kuid samas on esinenud selles kuus ka tugevat põuda.
Kuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist 2002. aastal kuni 197 millimeetrini 1962. aastal. Ööpäevase sajusumma rekordiks on mõõdetud Jõgeval 99,7 mm 1994. aastal. Erakordselt suur ööpäevane sajusumma (92,4 mm) mõõdeti augustis ka 1991. aastal. Viimase 93 aasta keskmine augustikuu sajusumma on 89 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
