Tänavune jaanuar oli keskmisest soojem ja väga sajune

Näärikuu kaks esimest dekaadi olid keskmisest soojemad ja sajused. Sadas nii vihma, lörtsi kui ka lund. Aeg-ajalt tuiskas. Esimesel nädalal kattis hommikuti sageli maad öö jooksul sadanud värske mõnesentimeetrine lumekiht, mis aga päevaste plusskraadide ja vihmaga kohe sulama hakkas. Samas tuli hooti lund ja lörtsi ning lumikate püsis. Teed olid veesegust lund täis ja libedad.

Kuu esimese seitsme päevaga sadas Jõgeval 33 mm, mis on 80 protsenti viimase 90 aasta keskmisest kogu jaanuari sademete summast. Rohkete ja sagedaste sadude tõttu tõusid veekogud üle kallaste.

8. jaanuarist muutus ilm mõneks päevaks külmemaks — õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel. Sajud jätkusid. Tänu madalamale temperatuurirežiimile tulid sademed lumena. 

Paksu lumekihi all püsis maapind sula

Lume paksus tõusis kiiresti üle kümne sentimeetri ja lapsed võisid kelguga mäest alla lasta. 11.-13. jaanuarini oli ilm taas sula, maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle kolme kraadi. Vesi kogunes lume alla, kuid et maa oli sula, siis vajus see peagi mulda. Ilma külmenedes tekkis märjale lumele koorik, millele sadas peagi peale värske kohev lumekiht.

Kuu teisel poolel temperatuur enam üle nulli ei tõusnud, vaatamata sellele, et kuni 23. jaanuarini püsis temperatuurirežiim endiselt keskmisest kõrgemana. Lumesajud jätkusid ja tugevamate külmade ajaks oli lumikate kasvanud Jõgevamaa põldudel üle 20, kohati üle 30 sentimeetri. Paksu lumekorra all püsis maapind kuni külmade tulekuni valdavalt sula.

Mida kuu lõpupoole, seda külmemaks ilm läks. Esimest korda langes õhutemperatuur alla -20 kraadi 27. jaanuaril, lume pinnal oli külma 27 kraadi. Jaanuari minimaalne õhutemperatuur mõõdeti kuu viimasel päeval. Jõgeval langes siis termomeetri näit õhus -26,3, lume pinnal -30…-31 kraadini.

Kuu lõpp tõi korraliku külma

Tugevamate külmadega hakkas ka muld pikkamööda lume all külmuma ja jõudis kuu lõpuks põldudel pinnalt külmuda 4…7 sentimeetrini. Keskmiselt on maa selleks ajaks külmunud olnud Jõgeval viimase 47 aasta andmetel juba enam kui 30 sentimeetri sügavuseni. Kolme sentimeetri sügavusel, s.o teravilja võrsumise sõlme sügavusel mullas püsis temperatuur nullilähedasena kuu lõpuni.

Kokkuvõttes kujunes jaanuari keskmine õhutemperatuur tänu väga soojale kuu esimesele poolele 90 aasta keskmisest kahe kraadi võrra kõrgemaks. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes sügisest alates 20. jaanuariks tänavu ainult  -57 kraadi, mis on paari miinuskraadi võrra vähem isegi hiljutise erakordselt sooja 2006/07. aasta talve summast samal ajal.

Jaanuari lõpuks kasvas negatiivsete temperatuuride summa -173 kraadini, millest vähem on kogunenud negatiivseid temperatuure samaks ajaks 1922. aastast algavate vaatluste järgi üheksal talvel. Sademeid oli aasta esimesel kuul tänavu tavapärasest kaks korda rohkem — Jõgeval 82 mm, viimase 90 aasta keskmine on 40 mm. Lund oli kuu alguses napilt, kuu lõpus aga normist rohkem. 

Küünlakuu tuleb külm

Milline on olnud veebruari ilm Jõgeva 1922.-2011. a andmetel? Küünlakuu on keskmisena aasta kõige külmem kuu — keskmine õhutemperatuur -7 °C. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud veebruaris ‑39 °C (1956. aastal) ja 10,0 °C (1990. aastal).

Maksimaalne lume paksus on tõusnud küünlakuul 78 sentimeetrini (1953. aastal). Kõige vähem lumikattega päevi oli veebruaris hommikuse seisuga 1990. aastal — ainult seitse päeva. Keskmiseks sademete hulgaks on mõõdetud küünlakuul 31 mm, äärmused 8 mm 1994. aastal ja 88 mm 1990. aastal.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert