Täna tunnustab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Tartus Athena keskuses toimuval vastuvõtul tänavusi aasta õpetajaid. Jõgevamaalt on sellele vastuvõtule kutsutud Kiigemetsa Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Reino Hobolainen ning Luua Metsanduskooli täiendõppeosakonna juhataja ja vanemõpetaja Evelin Saarva. |
Kui sõjaväkke mineku eelsed kolm kuud välja arvata, on Reino Hobolainen kogu aeg töötanud ühes ja samas koolis. Ainult kool ise on 33 aasta jooksul nime vahetanud ja kolinud. Peale kehalise kasvatuse õpetaja ameti on Reino Hobolainen selles koolis pidanud ka tööõpetuse õpetaja ja majandusjuhataja oma, ent eelkõige seostub tema nimi ikka spordiga. Ja seda harrastatakse Kiigemetsa Koolis vaatamata sellele, et tegemist on erivajadustega lastele mõeldud kooliga, üsna innukalt.
Neil, kes õpetajatöö valivad, on tavaliselt eeskujuna silme ees seisnud mõni jõuline või värvikas õpetajaisiksus nende endi koolipõlvest. Just nii oli see ka Reino Hobolaineniga. Tema kehalise kasvatuse õpetajaks Tapiku koolis oli Evald Haljas — Vabadussõjas osalenud mees, kes oli pedagoogina küll üsna karm ja kõva käega, ent tänu sellele tulid ka tulemused. Just siis, kui Reino Tapiku kooli 1968. aastal lõpetas, avati Pärnus Tartu Pedagoogilise Kooli filiaal, kus sai omandada kehalise kasvatuse õpetaja kutse. Nii otsustaski ta oma õpetaja jälgedes käia ja läks Pärnusse õppima.
“See oli väga hea kool ja andis tugeva erialase põhja,” ütles Reino Hobolainen. “Kahe Pärnu-aegse klassikaaslase — Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Etna Leppiku ja Torma Põhikooli õpetaja Enda Kalmuga — oleme aastakümneid ühiselt Jõgevamaa “spordipõldu” kündnud.”
Erivajadustega laste koolis töötav kehalise kasvatuse õpetaja peab Reino Hobolaineni sõnul eelkõige arvestama sellega, et laste kehalised võimed on ka ühe klassi piires äärmiselt erinevad. Nüüd, mil koolis tegutsevad ka toimetulekuklassid, on erinevuste skaala veelgi laiem.
Kuigi aegade jooksul on Reino Hobolaineni käe alla sattunud ka päris häid sportlasi, on selles koolis kehalise kasvatuse eesmärk ikkagi eelkõige laste tervise ja rühi parandamine. Lisaks tavapärastele spordivahenditele on koolil nüüd olemas ka uudsed grossinguseadmed, mille kasutamist käis kooli füsioterapeudile ja huvilisematele pedagoogidele õpetamas nende väljatöötaja Jaak Gross ise. Need seadmed õpetavad oma keha paremini tunnetama ja annavad inimesele julgust teha asju, mida ta varem pole teinud.
“Neli grossinguseadet, mille me saime isegi omahinnast odavamalt, läksid maksma 90 000 krooni, aga tänu neile on tekkinud lootus, et üks ratastoolilaps meil varsti käima hakkab. Kui see peaks juhtuma, võime öelda, et kulutus on end kuhjaga tasa teeninud,” ütles Reino Hobolainen.
Tervis eelkõige
Kuigi tervise edendamine on Kiigemetsa Koolis, nagu öeldud, olulisem, tahavad siiski ka paljud selle kooli lapsed sporditegemisest võistlus- ja eduelamusi saada. Tänu puudega inimeste sporditegemisi kureerivale organisatsioonile Eesti Eriolümpia on Kiigemetsa lastel võistlemisvõimalusi ka piisavalt. Üleeilegi pidasid nad Lääne-Virumaal Vaekülas edukaid jalgpallilahinguid. Eesti Eriolümpia jooksukross ja matk on aga juba kaheksal sügisel olnud Kiigemetsa Kooli korraldada.
Reino Hobolainenile endale on eriti südamelähedane üks natuke vähem avalikkuse tähelepanu pälvinud ettevõtmine: Kiigemetsa kooli toimetulekuklasside igakevadine spordipäev Jõgeval, kus võistlejatele on abiks Jõgeva Ühisgümnaasiumi üheteistkümnendate klasside õpilased.
“Idee sellise spordipäeva korraldamiseks sain piiri tagant: kui õpilastega rahvusvahelistel võistlustel käinud oleme, pole minul neid peaaegu üldse kantseldada vaja olnud, sest igal pool on neid saatmas vabatahtlikest isiklikud abistajad. Kui kunagi ka Eestis mõni rahvusvaheline puuetega inimeste võistlus peaks toimuma, siis oleks Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste hulgast vabatahtlikke võtta küll,” ütles Reino Hobolainen.
Trumpalaks suusatamine
Kõige kaugem paik, kus ta oma õpilastega võistlemas on käinud, on Jaapani linn Nagano: 2005. aasta ülemaailmsetelt eriolümpia talimängudelt tõid Kiigemetsa Kooli kaheksa õpilast ära ühtekokku seitse eri värvi individuaalmedalit ja ühe teatekulla. Naganos-käigust peale on suusatamine kujunenudki kooli trumpalaks.
“Kui mõnel aastal meid paratamatult tabav lumepuudus välja arvata, on sportimisvõimalused meie koolis suisa suurepärased: jooksu- ja suusaradadega mets on kohe maja taga, võimla hästi sisustatud ja tänu kooli juhtkonna mõistvusele ei jää ükski spordiga seotud ettevõtmine raha taha toppama,” ütles Reino Hobolainen.
Tema sõnul on Kiigemetsa Koolis üldse väga ärgas ja ühtehoidev kollektiiv, kellega koos hea ühist asja ajada.
Haridusministri vastuvõtule ei lähe Reino Hobolainen täna sugugi esimest korda, ainult et senini on ta seal käinud koos oma heade spordisaavutuste poolest silma paistnud õpilastega. Tänasele vastuvõtule võtab ta kaasa abikaasa Pireti, kes on osalt tema kolleeg: ta on nii Siimusti Lasteaed-Algkoolis kui ka Kiigemetsa Koolis logopeed. Eks see ole ehk ka väikeseks kompensatsiooniks selle eest, et aasta õpetajal oma abikaasa ja kolme lapse jaoks natuke vähevõitu aega on jäänud.
Kogu Eestist on tänasele õpetajate päeva puhusele ministri vastuvõtule kutsutud 30 pedagoogi. Jõgevamaal selgitati aga lisaks üldhariduskoolide aasta õpetajale välja ka aasta lasteaiaõpetaja, kelleks tunnistati Ene Kund Jõgeva lasteaiast Rohutirts, aasta huvikooliõpetaja, kelleks valiti Ene Pedaste Jõgeva Muusikakoolist, ning aasta haridusjuht, kelleks hinnati Reet Kikkas Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolist.
RIINA MÄGI