Mis juhtus täna 88 aastat tagasi?
3. jaanuaril 1920 vaikisid Eesti vabadussõjas relvad. Sellega lõpetati sõjategevus kogu Vene-Eesti rindel alates kella 10.30-st.
Kumbki sõdiv pool vaherahust ei taganenud ja sellele järgnes Tartu rahu sõlmimine, lepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920 kell 0.45.
Pärast Vabadussõja lõppu hakati relvarahu kehtestamise hetke tähistama kell 10.30 2-minutilise mälestusseisakuga. Pärast taasiseseisvumist traditsioon taastati, nüüd on mälestusseisaku kestvuseks välja pakutud 1 minut. Iga asutuse ja inimese enda valik on, kas süüdata küünlaid, seista vaikuses või tähistada kuidagi teisiti. Kuna meenutatakse ühte iseseisvusvõitluse tipphetke ja mälestatakse Vabadussõjas võidelnud ning langenud sõjamehi, võiks selle hetke tähistamine olla riigi kodaniku aukohus.
Mis toimub Jõgevamaal?
Kaitseliit tähistab nimetatud sündmusi Jõgeva Maleva staabis mälestushetkega, meenutatakse Vabadussõda, arutame, mida me võiksime veel ära teha Vabadussõja tähtsuse rõhutamiseks ja sõja kui iseseisvusvõitluse tähistamiseks. Ehk sobib selleks juba alustatud töö kahe endise KL Jõgeva Maleva malevkonna lipu taastamiseks, millega KL ilmestab oma osavõttu üritustel, mis toimuvad 4. jaanuaril Aidus, 5. jaanuaril Sadukülas, 9. jaanuaril Jõgeval, arutluse all on ka Puurmani ja Tabivere. Kaasatud on ka omavalitsused, asetatakse lilled langenute mälestuseks ja peetakse leinamiitingud.
Miks tähistada nii vana sõda?
Vabadussõda ei saa pidada vanaks sõjaks mitte kunagi ei ajalises mõttes ega ka põhimõtteliselt aegunud traditsiooniks, kuna sellel on määrav tähtsus Eesti Vabariigi iseseisvuse ning vabaduse mõistes. Kuigi iseseisvuse idee realiseerus 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifesti väljakuulutamisega, tuli tegelik riiklik iseseisvus kätte võidelda ja kanda selles suuri ohvreid. Vabadussõja võiduka lõpuga võideldi kätte reaalne ehk tegelik iseseisvus ja vabadus. Kui poleks võidetud Vabadussõda, poleks olnud mingit garantiid, et me oleksime suutnud luua oma riiki, veel vähem suutnud selleks saada rahvusvahelist tunnustust 1991. aastal. Mõelgem faktile, et paljudel Euroopa ja meie lähikonna rahvastel (ja palju suurematel rahvusgruppidel) ei ole omariiklust tänaseni. Ehk on see argument, et Vabadussõda pole mitte ajalukku vajunud vana sõda, vaid selle sõjaga loodi tegelikkuses Eesti riik.
Kas tänavune aasta on pidulikum?
Kindlasti on alanud aasta pidulikum kui eelnevad. 2008. aasta on riiklikult kuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvumise 90. aastapäeva tähistamise aastaks. Ürituste korraldamine on omavalitsuste organiseerida. Kaitseliit aitab igati kaasa ürituste korraldamisel, kuna vabatahtliku sõjalise organisatsioonina on meie tahe ning eesmärk Eesti iseseisvuse ja vabaduse kestmine ja vankumatu püsimine.
Mis on patriotism ja isamaalisus, kes ja kus seda kasvatab või edastab?
Kaitseliidu liikmetele on patriotismi ja isamaalisuse mõisted väga olulised, kuna neile mõistetele baseerub meie kuuluvus sellesse organisatsiooni. Vaba tahte aluseks on motivatsioon teha midagi ära oma riigi ja rahva hüvanguks, ja ehkki võib tunduda, et esitatud laused on suuresõnalised ning pateetilised, siis mõeldes tagasi eestlaste kannatustele ajaloolises plaanis, kus peaaegu igas peres on keegi esivanematest hukkunud või hukatud võitluses vabaduse eest, võib aru saada patriotismi tekke algpõhjustest. On iga järeltuleva põlvkonna püha kohus austada oma esivanemaid ning olla vajadusel valmis isamaa kaitsmiseks.
Ühe organisatsioonina on Kaitseliit kindlasti see ühendus, mis oma liikmetes isamaalisust kasvatab. Siiski ei piisa vaid Kaitseliidu poolsest kasvatustööst, loodetavasti muutub ka koolides õpilastele riigi- ja kodanikuõpetuse metoodika emotsionaalsemaks, et kasvatada lastes armastust ja ühtekuuluvustunnet oma riigi ja rahvaga.
JAANIKA KRESSA
