Täna avatakse Torma prügila kolmas ladestusala

<span>  
Uue ladestusala ehitas Nordecon Infra AS. Järgmisel nädalal tuleb ladestusalale peale- ja mahasõiduteid asfalteerima Lemminkäinen Eesti AS. Lisaks rajatakse uue ala teede äärde  ka betoonpiirded, et autod seal ekslema ei hakkaks.

1,5 hektari suurune teine ladestusala, kuhu praegu veetakse Lõuna- ja Ida-Eestist pärit jäätmeid, avati 2007. aasta oktoobris. Torma prügila keskkonnajuhi Jargo Jürgensi sõnul ei ole teine ladestusala veel päris täis, kuid  kolmanda ladestusalata nad talvele vastu minna ei riskinud. Kasutusele läheb vastvalminud ala augustis.

Jäätmete vastuvõtuhinnale lisandub uue aasta alguses järjekordselt kerkiv saastetasu, kuid uue ladestusala ehitamine ei tohiks vastuvõtuhinda mõjutada. Praegu maksab tonni segaolmejäätmete äraandmine Torma prügilas 774,5 krooni.

Biojäätmete töötlemine ja taaskasutamine

Jürgens märkis, et prügilal on vaja ruumi, kus jäätmeid käidelda, teha komposti ning toota jäätmekütust.

Biojäätmete töötlemist ja taaskasutamist Torma prügilas toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 4,68 miljoniga, Torma prügila peab investeerima kokku üle 7 miljoni krooni.

Jürgensi sõnul peaksid aasta lõpuks prügilas olema nii purustid kui ka sõelad ja kompostimistehnoloogia. Siis väheneb ladestusala koormus veelgi.

Et biojäätmete taaskasutusala saaks aktiivselt tööle hakata, paneb Jürgens omavalitsustele südamele, et nad rakendaksid rohkem biolagunevate toidujäätmete liigitikogumist. Halvem on, kui toidujäätmed satuvad segaolmejäätmete hulka. Biojäätmeid suudab Torma prügila tulevikus vastu võtta lisaks Jõgevamaale ka Tartu maakonnast ja Virumaalt. 

Maad on juurde vaja

Et kohaliku tähtsusega Torma prügilast on saanud Kagu-Eestit teenindav kompleks, on vaja prügila territooriumi laiendada. Võimalike uute ladestusalade ja jäätmete taaskasutusalade rajamiseks on Torma vald kehtestanud detailplaneeringu. Prügilat laiendatakse etapikaupa. Sobiv maa selleks on ümbruskonnas olemas, RMKle kuuluvast katastriüksusest üks osa on praegu munitsipaliseerimisel.

Jürgensi sõnul on ladestatavate jäätmete hulk aasta-aastalt pidevalt vähenenud. Siiski oleks prügilal vaja umbes kuus-seitse hektarit perspektiivset ladestusala, kuna õigusaktide kohaselt on prügila mõistlik tegutsemisaeg vähemalt 25 aastat. Laiendamisel on peamiseks eesmärgiks siiski suurendada jäätmete taaskasutusala, et oleks piisavalt ruumi jäätmete vastuvõtuks ja töötlemiseks. Planeeringu kohaselt on kavas rajada suurem jäätmete töötlemisala, 1,2 ha suurune kompostimisväljak, 1,3 ha suurune ehitus-lammutus ja puidujäätmete käitlusala. Samuti on planeeritud luua head võimalused liigiti kogutud jäätmete (elektroonika, paber-papp, pakendid, metall, ohtlikud jäätmed jne) vastuvõtuks, mis suunatakse edasiseks taaskasutuseks.

Torma prügila võtab vastu Kagu-Eesti jäätmeid ning on pärast 2009. aasta 16. juulit edukalt teenindatud lisaks Jõgevamaale veel ka Tartu-, Põlva- ning Võrumaad.

Torma vald on olnud eestvedajaks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus loomisele ja selle tegevusele. Koostöö koondab kaheksat omavalitsust ja tegemist on toimiva struktuuriga, mida arendatakse edasi.

i

HELVE LAASIK