Märtsis hakkame tavaliselt rõõmu tundma päikesest ja esimestest kevademärkidest looduses. Tänavune paastukuu kujunes aga talviseks ja tavapärasest peaaegu kaks korda päikesevaesemaks.
Kuigi kuu keskmine õhutemperatuur (-1,9 kraadi) oli viimase 87 aasta keskmisest enam kui kraadi võrra kõrgem, kattis maad kogu kuu vältel paks lumekiht. Märtsi alguses oli põldudel lund ligikaudu 20 sentimeetrit. 4. märtsist alanud sulaperioodiga see mõnevõrra kahanes. Kui 5. märtsil päike üle pika aja pilvede tagant välja tuli ja päevase õhutemperatuuri üle kahe kraadi kergitas, hakkas vahtral mahl jooksma. Päikest jätkus neljaks päevaks. Ööd jäid endiselt külmaks. 8. märtsil langes termomeetri näit Jõgeval –13 kraadini.
Kohati põldudel 30 sentimeetrit lund
9. märtsist alates läks ilm taas pilve. Päikest võis edaspidi näha pilvede vahelt ainult lühikesteks hetkedeks. Ööpäevane temperatuuri kõikumine oli väike. Õhutemperatuurid tõusid päeviti 2…4 kraadini, öösiti langesid mõne külmakraadini. Hommikuti olid teed libedad. Aeg-ajalt sadas vihma, lörtsi või lund. 16. märtsi hommikul tekkis Jõgeval paks udu.
Tugev lumesadu esines 17.-18. kuupäeval ja lumikate kasvas põldudel kohati ligi 30-sentimeetriseks. Sulalumi ladestus puudele ja loodus nägi välja nagu südatalvel. Pööripäeva paiku, kui tavaliselt püsiv lumikate avamaalt juba kaduma hakkab, oli tänavu siinkandis lund veel 20…25 sentimeetri paksuselt. Lumi oli muutunud päevaste sulade ja öiste külmumiste mõjul tihedaks ning kandis suures osas inimest peal.
Päikesepaiste ja lumehood
20. märtsist alates läks ilm külmemaks. Järgneva nädala jooksul vaheldus päikesepaiste lumehoogudega. Öösiti, kui taevas selgines, jahtus õhk hommikuks ‑13…-17 kraadini. Kõige külmemal, 27. märtsi ööl, mõõdeti Jõgeval –16,7 kraadi.
Veelgi madalamale langes Eestimaa piires samal ööl õhutemperatuur Väike-Maarjas ja Jõhvis. Viimase 87 aasta jooksul on enam kui ‑15kraadist külma esinenud Jõgeval märtsi viimasel kümmepäevakul ühel kolmandikul aastatest. Suur ööpäevane temperatuuri kõikumine koos päikesepaistega on ebasoodne puudele, tekitades kooresse külmalõhesid.
Esimesed kuldnokad, lõokesed ja kiivitajad kohal
Märtsi viimased päevad olid sombused ja sajused. Õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt plusspoolel, tõustes päeval 3…4 kraadini, viimasel päeva pärastlõunal, kui päike välja tuli, isegi 6 kraadini. Algas intensiivne lume sulamine. Kuna lumi oli tihe, siis vähenes selle paksus visalt. Paastukuu viimasel hommikul oli põldudel veel lund peaaegu 20 sentimeetri paksuselt ja muld oli külmunud 30…40 sentimeetri sügavuseni. Vesi kogunes lume alla. Märtsi viimase päeva õhtuks ilmusid madalamates põlluosades veeloigud nähtavale. Sulavee pikka aega põldudel püsimine on taliviljaorastele väga kahjulik.
Esimest kuldnokkadesalka märgati Jõgeva lähistel juba märtsi keskpaigas, kuid need linnud võisid olla siin talvitunud. Massiliselt saabus kuldnokki, lõokesi ja kiivitajaid tagasi kuu viimastel päevadel.
Jürikuu tuleb tujukas
Milline on olnud aprilli ilm Jõgeval 1922. aastast alates tehtud vaatluste järgi? Jürikuu ilm on tuntud tujutsejana, st toimuvad järsud muutused temperatuurirežiimis. Tavaliselt on aprilli alguseks juba põllud lumest vabad või kaob see esimeste päevadega. Üksikutel aastatel on aga talvine lumi püsinud peaaegu kuu lõpuni (näiteks 1955. ja 1956. aasta kevadel).
Viimati püsis lumi kaua maas 1996. aastal — 16. aprillini. Pärast talvise lume minekut võib sadada veel korduvalt lund ja moodustuda uuesti ajutine lumikate. Kõige madalamaks õhutemperatuuriks on jürikuus mõõdetud –23,7 kraadi (1956. aasta 6. aprillil).
Samas on esinenud ka suvise soojusega aprillikuid. Kuu keskel on juba toomingas lehte läinud (näiteks 2002. ja 2007. aastal). Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on registreeritud jürikuus 27,1 kraadi (2000. aasta 24. aprillil). Aprilli alguses on olnud võimalik põldu harida viimati 2007. aastal.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
