Eelmisel aastal külastasid sama projekti raames Palamuse kanti Ida-Virumaa noored. Tol korral oli eesmärgiks tutvustada eesti kultuuri ja kirjandust. Tallinna õpilastega käidi möödunud aastal Vargamäel, kus tutvustati A. H. Tammsaare kodukanti ja räägiti tema loomingust. Et nendelt üritustelt tulnud tagasiside oli positiivne, siis tekkiski ettevõtmise korraldajal Innar Hundil mõte tutvustada vene noortele teisi vene koole, kus õpitakse osasid aineid eesti keeles.
Sama projekti raames korraldatakse ka näidendikonkurssi ja kevadel toimub õpetajate ja koolijuhtide konverents Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, kus tehakse üritustest ja nende tulemustest kokkuvõte.
Praegu hakatakse venekeelsetes gümnaasiumides alates kümnendatest klassidest õpilasi järk-järgult eestikeelsele õppele üle viima. Näiteks õpetatakse vene koolides juba praegu kirjandust eesti keeles, järgmisest õppeaastast hakkavad ka ühiskonnaõpetuse ja muusika tunnid riigikeeles toimuma. Selleks, et õpilastele selline üleminek väga ränk ei tunduks, korraldataksegi nii-öelda kohanemisekskursioone koolidesse üle Eesti.
Sel korral võõrustas Mustvee Vene Gümnaasium 32 Tallinna venekeelsete koolide õppurit. Teel Mustveesse viidi juba bussis läbi Eesti teemaline viktoriin, mille küsimused puudutasid kolme valdkonda: riik, kirjandus ja Mustvee piirkond. Ka viktoriini toimus eesti keeles.
Innar Hunt tõdes, et noorte teadmised Eesti kohta on küllaltki head. Enne Mustveesse jõudmist külastas seltskond ka Raja küla vanausuliste kirikut.
Peavad keeleõpet vajalikuks
Mustvee Vene Gümnaasiumis osalesid külalised kehalise kasvatuse, kirjanduse ja muusikaõpetuse tunnis, kus kogu õppetegevus käis eesti keeles. Loomulikult tuldi vastu neile, kes kõikidest terminitest aru ei saanud, ja tõlgiti vajadusel.
Noored olid üritusest väga vaimustuses, sest enamik neist pole kunagi Mustvees käinud. Nad ei kujutanud ette, et klassis võiks käia kolmekümne kuue õpilase asemel ainult kaksteist. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Anne-Liisa tunnistas, et Mustvee koolielu on võrreldes nende kooliga nagu öö ja päev. Näiteks ei tegelda Mustamäe Reaalgümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnis võimlemisega, kuid Mustvees on see just põhiline. Veel mainis ta, et söökla on kardinaalselt erinev ning Mustvees saavad õpilased paremini süüa kui Tallinna koolides.
Üldiselt peavad noored eesti keeles õppimist vajalikuks. Anne-Liisa sõnul on eesti keele oskamine vajalik tuleviku huvides. Ta ise soovib näiteks pärast gümnaasiumi lõpetamist asuda õppima Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas. Veel nentis tüdruk, et tihtipeale on probleem hoopis õpetajates, kes ise eriti hästi eesti keelt ei oska ja seega tekib neil riigikeeles õpetamise suhtes tõrge. Ka on Anne-Liisa sõnul probleemiks õpikute puudumine, sest eesti koolides kasutatavate õpikute tekstid on liiga keerulise sõnastusega.
Rohkem tähelepanu õpilastele
Reisil käis kaasas ka haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar, kes kinnitas, et taoline üritus on õpilastele äärmiselt vajalik, sest praegusel ajal on rohkem tähelepanu pööratud õpetajate koolitamisele. Peamine on tema sõnul see, et noored, kes üritusest osa võtsid, pärast oma koolides ka kuuldust-nähtust räägiksid.
Õppepäeva lõpus korraldati ka vestlusring, kus õpilased said päeva kohta oma arvamust avaldada. Neil oli võimalik teha nii haridusministeeriumi töötajatele kui ürituse korraldajatele ka ise ettepanekuid, mida võiks veel teha selle nimel, et vene noori eesti keelele ja kultuurile lähemale tuua.
EILI KOITLA
