Möödunud aastal sai rohkem kui 134 000 inimest tänu täiendavale ravimihüvitisele oma retseptiravimid kätte oluliselt soodsamalt. Inimeste arv, kes maksid aastas üle 300 euro retseptiravimitele on vähenenud 17 000 inimeselt sajakonnale.
„Kõige suurem tervishoiukulu inimeste jaoks tuleb tihtipeale retseptiravimite ostust, eriti krooniliste haigustega ja eakatel inimestel. Ja neile on eelmisest aastast veelgi suuremat soodustust pakkuv täiendav ravimihüvitis olnud suureks toeks,” sõnas tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Tõhusad ravimid on tänapäevase tervishoiu lahutamatu osa, kuid ometi ei olnud ravimikulude katmine paljudele jõukohane ning ravimid seepärast kättesaadavad,” selgitab Sikkut.
„Seetõttu otsustas valitsus eelmise aasta algusest rakendada uut täiendavat ravimisoodustust neile inimestele, kellel olid kõrgendatud ravivajaduse tõttu ravimikulud kõige suuremad,” märgib minister. „Kui enne skeemi rakendumist maksis omast taskust üle 300 euro aastas retseptiravimitele 17 000 inimest, siis eelmisel aastal vaid sadakond inimest,” sõnas Sikkut.
„Tänu täiendavale ravimihüvitisele, mida saab alates 2018. aastast juba 100 eurost, on abi saanud üle 134 000 inimese. 2017. aastal said täiendavat hüvitist ainult 3000 inimest, sest hüvitise piirmäär algas siis 300 eurost. Soovisimegi lisasoodustusega tagada, et vajalik ravim ei jääks inimestel raha pärast ostmata,” märkis ravimite peaspetsialist Keili Kõlves Haigekassast. „Tänu täiendava ravimihüvitise muudatusele on retseptiravimite ostmine läinud oluliselt soodamaks just suurte ravimikuludega inimestele,” kinnitas Kõlves.
Täiendav ravimihüvitis kehtib automaatselt. See tähendab, et ravikindlustatud inimene saab täiendava soodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi apteegist väljaostmisel ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja, sest ka soodustuse arvutamine on automaatne.
VOOREMAA
