Jõgeva SK Tähe/Olivia esindusmeeskond lõpetas saalihoki tänavused Eesti meistrivõistlused neljanda kohaga. Sest laupäevases pronksimängus tuli tunnistada EMÜ SK meeskonna, keda põhiturniiril oli edestatud, 7:5 paremust. Nii purunes lootus üle mitme aasta taas medalid ka Jõgevale tuua.
„See oli täielik katastroof. Emotsioonid on ikka täiega nullis,” võttis kaotatud pronksimängu kokku kokku Tähe treener ja eestvedaja Marko Saksing. Ning veidi mõelnud, lisas: „Siin ei ole midagi kommenteerida.”
Pärast nelja-aastast pausi jõudis Tähe meeskond sel hooajal taas medalimängudeni, kuid nii nagu 2015. aasta kevadel, tuli nüüdki suu medalitest puhtaks pühkida. Jõgeva SK Tähe kohtus laupäeva õhtul pronksimängus EMÜ SK meeskonnaga, keda põhiturniiri kolmes esimeses mängus võideti, ja vaid neljandas ringis, kus tulemusest enam midagi ei sõltunud, kaotati. Seega oldi medalimängus ilmselge favoriit.
Algus pakkus usku
Esialgu suudeti seda koormat ka kanda. Kuigi 13. minutil avasid tartlased skoori, viigistas Lauri-Robert Indus loetud sekundite möödudes ja vaheajale mindi juba Tähe 2:1 juhtimisel. Skoori tegi Iiro Liede.
Teise kolmandiku algul tunduski, et kõik on vormistamise küsimus, sest 17. sekundil kasvatas kapten Margus Guss eduseisus 3:1-le. Järgmisel kümnel minutil püsis skoor muutumatult, kuid siis löödi Jõgeva mängumüüri esimene mõra.
„Me pidime jätkama seisust tulenevalt kaitsest lähtuvat mängu, aga mängujoonisest ei peetud kinni. Kui ei kuulata, mida räägid, siis on keeruline tulemust teha,” nentis Saksing.
Mängitud oli 31.03, kuid vastasmeeskond jõudis teistkordselt sihile. Järgneva kolme minuti jooksul karistati passiivselt kaitses mänginud Jõgeva mängijaid veel kahel korral väravaga ja 3:1 eduseis muutus 3:4 kaotusseisuks.
Sellelt seisult alustati ka viimast kahtekümmet minutit. Saalitäis publikut uskus, et Jõgeva tuleb mängu tagasi, kuid kahjuks ei. Kolmandiku esimese viie minutiga kasvatas EMÜ SK oma eduseisu 6:3-le. Publiku hulgas vaadati nõutult üksteisele otsa: mis toimub? Siiski, korraks tekkis veel lootusesäde, kui Kristjan Puu ja Sven Uue vähendasid 51. mänguminutiks kaotusseisu minimaalseks – 5:6.
Edasi järgnes võitluslik mäng, kus Jõgeva üritas tanki alt välja tulla, kuid rünnakud sihile ei viinud. Kaks minutit enne lõppu asendati väravavaht Rainer Kalde kuuenda väljakumängija vastu. Kui mängida jäi vähem kui minut, tuli Kalde vastaste rünnaku ajal taas väravasse, kuid tartlastel õnnestus ikkagi visata hoopis ise värav. Lõpptulemust 7:5 ei muutnud enam miski.
Hooaja õnnetust lõpust pettunud Saksingu sõnul annab esindusmeeskonna juures tunda tugeva liidri puudumine. „Sellist mängijat, kes raskel hetkel mängu enda peale võtaks, praegu ei ole. Lisaks jäime vastasele ilmselgelt alla ka füüsiselt.”
Neli aastat medalita
Pronksimängus ei olnud Jõgeval väljakul ka kõiki põhitegijaid. Soomlane Joel Ekroos oli seotud oma treeneritööga. Noortest silma paistev Kristo Voitk oli aga U17 mängust vigastatud.
„Võimalik, et pronksimängus andis tunda ka kaotatud poolfinaalseeria. Tekkis omamoodi pingelangus ja sellest polnud vaimselt taastutud,” arvas Saksing.
Tema sõnul valmistas kaotus küll sellise pettumuse, et praegu ei taha isegi tuleviku peale mõelda. „Neljandat aastat järjest medalita. Võiks ju ära lõpetada, kuid mis siis meie toetajatest saab. Publik ei ole meid siiski hüljanud ja kui saalihoki ära võtta, mis siis asemele tuleb.”
Samas lisas Saksing, et raskused meeskonna komplekteerimisega algavad juba sellest, et Jõgeval pole noortel võimalik tööd leida. „Esindusmeeskond on ilma peal laiali. Kes Tallinnas, kes tööl. Ühistreeninguid teha ei saa, ja see annab end tunda. Noortel toimuvad neli korda nädalas treeningud ja tulemus on ka hoopis teine,” märkis Saksing.
„Seekord oleks pidanud aga medali kindlasti ära võtma, siin ei saa vabandusi olla. Me ise ei olnud selleks valmis.”
TIIT LÄÄNE
