Tahe nüüdisajastas SAPARDi abiga tootmise

Kokku investeeris omanik ettevõttesse enam kui 3 miljonit krooni, millest 1,1 miljonit oli SAPARDi abi ja ülejäänud saadi kokku osanikeringi laiendamise teel ning pangalaenu abil.

Täisvõimsusel ettevõte praegu siiski veel ei tööta, sest nii palju tellimusi pole omanik suutnud hankida. Enam kui 95 protsenti toodangust läheb Eestist välja, peamiselt Suurbritanniasse, Rootsi, Soome ja Taani.

Tellimusi käib Tahe omanik ja juht Aivar Tölpt hankimas Euroopa eri paigus peetavatel messidel. Enamasti on Eesti ettevõtjad väljas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel ühisstendiga, sest üksi käib boksi rentimine väike- ja keskettevõtjatele üle jõu.

Eestlaste ostujõud on väike

Eestis müüakse Tahes valmistatud kasepuidust tooteid Tallinnas, Tartus Pärnus, aga ka Adavere kaupluses. ?Proovisin ka Põltsamaal. Aasta aega asjad lihtsalt seisid, sellel pole ju mõtet, inimeste ostujõud on ikka väga väike,? rääkis Tölpt.

Aivar Tölpt on Adaveres puidutöötlemisega tegelenud juba enam kui 14 aastat. Seda küll sageli muutunud firmanimede all, kuid endaga pidevalt täipuidust köögitarvete tootmise äriideed vedades ja TAHE kaubamärki arendades. Kuna kogu sisseseade puidutsehhis pärines veel NL-i aegadest, siis üha pingestuvamas turukonkurentsis püsimiseks vajas firma hädasti tehnoloogilist uuenemist.

Et investeerida uutesse puidutöötlemisseadmetesse, ühineti 1997. aastal ehitusfirmaga Valentino Adavere. Kahjuks läks viimane aga aastaks 2000 pankrotti.

Sellel ajal kadus Tölptil soov ettevõtjana edasi tegutseda. Et aga ümbruskonnas napib tööandjaid ja palgatööd pole üldse lihtne saada, pealegi ei ahvatlenud kodu olemasolu Adaveres suurde linna tööd otsima minema, otsustas Tölpt taas proovida.

Tootmishoone sai katuse ettevõtluse stardiabiga

Vana sigala, kus ettevõte varem töötas ja ka praegu tegutseb, kippus pankrotimenetluse ajal kokku kukkuma, majal polnud enam ka katust, selle olid ära viinud 2000. aasta äikesetormid.

Lagunenud tootmishoone ja osa talle varem kuulunud vanu puidutöötlemisseadmeid õnnestus Tölptil Valentino pankrotipesast tagasi osta. Katus õnnestus majale peale saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusega. 2001. alustas Tahe vähehaaval tootmist. Et vanade seadmetega kaugele ei jõua, oli Tölptil ammu selge. Ka olid asjalikud puusepad selleks ajaks mujal töö leidnud.

Tölpt asus taas investeerimisvõimalusi otsima. Seekord otsustas mees proovida euroabi. Äriplaani kirjutamisega läks peaaegu aasta, kuid see tuli ka euroabikõlbulik.

Tootmise ümberkorraldamisega sai Tahe valmis mullu jõuludeks. Pea kümne puusepa töö teeb ära vastsoetatud programmjuhtimisega CNC-puidutöötlemispink. Nüüd saab korraga üsna kiiresti mitu operatsiooni teha, tööpinki jälgib üks inimene. Kui käiku läheb uus mudel, sätib programmeerija tööpingile uue programmi ja töö läheb edasi. Alustades oli töötajaid vaid kolm

Praegu töötab Tahes kuus inimest ja tööle on võetud täiskohaga müügijuht.

Kasepuidu ostab Tahe firmalt Estobir. Toore peab olema sertifitseeritud, juhuslikust materjalist valmistatud toodangut Tölpt välismaale müüa ei riski. ?Välisriikides peab olema kvaliteet garanteeritud, muidu pole mõtet müüagi,? kinnitas ta.

Väga suurtele müügikettidele Tahe toodangut valmistada ei suuda, jäävad vaid kesk- ja väikehulgimüüjad. Et praegu on veel pool tootmisvõimsust kasutamata, otsib firma Tahe toodangule Euroopa eri paigus usinalt täiendavat turgu.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus