Suvel jeti, talvel lumesaan

Lumi on saanisõitjatele justkui õnnistus, mida hakatakse ootama sellest ajast peale, kui veemootorratta- ehk jetihooaeg lõpule saab. Enamik Eestimaa vähestest jetisõitjatest kasutabki lumist aega selleks, et motosaanivõistlustel osaleda ja treeningsõite teha.

Maalt ja hobusega
Mart Meeru hakkas mõlema alaga tegelema Jõgeva lähedal elava sõbra Remo Raugme õhutusel, kellega nad koos kunagi ka Luua Metsanduskoolis käisid.

Teadaolevalt ongi nad Jõgevamaal seni ainsad seesuguste aladega tegelejad. Sõpradest on nüüdseks saanud konkurendid. Samas on nad kaheliikmelise meeskonnana saanud ka ühe võidukarika. “Meie oleme need maalt ja hobusega,” ütleb Mart Meeru, sest suurem enamik on ikka pärit Tallinnast.

Maalt ja maksame, tuleks öelda sedapuhku. See tähendab, et kui tallinlased võivad mitmes mõttes koopereeruda ja seega odavamalt nii tehnikat kui ka mehhaanikuid kasutada, siis Jõgevamaa meestel tuleb kõik endil muretseda ja sel moel läheb kogu asi neile pealinlastega võrreldes tõepoolest tunduvalt kallimaks.

Tõsi, nüüd on Mardil ja Remol kahepeale Tartus ühine remondimees. Enne seda tuli meestel endil suur osa ajast garaa˛is kruvide ja mutritega jännata. Et võistlused on aina tihedamaks läinud, siis kulub järjest enam aega suvel vees ja talvel rajal.

Talvist aega kasutavad lumesaanisõiduks ka erinevatelt tehnikaspordialadelt Eestimaal ja kaugemalgi tuntud tegijad nagu Marko Asmer, Jaan ja Mart Lajal jt. Et nii Eestimaal, teistes Balti vabariikides kui ka Soomes peetud võistlused on lahtised, siis on kujunenud välja omamoodi rahvusvaheline sõpruskond.

Kui arvestada, et võistlejatel on enamasti kaasas pereliikmetest, sõpradest ja sugulastest koosnev isiklik fännklubi, siis on sõpruskond mitmel moel laienenud.

Pakub adrenaliini ja nõuab vastupidavust
“Adrenaliini saab kõvasti,” tunnistab Mart mõlemat ala silmas pidades. Samas kinnitab ta, et on leidnud endale meelishobid, mida teiste vastu enam vahetada ei taha. “Sõltuvus” pidavat tulema kergesti.

“Olen enamiku mootorspordialadest läbi proovinud, aga nüüd tean, et praeguste aladega tahan edaspidi veel kaua tegelda, niikaua, kui konkurentsis püsida suudan,” ütleb Mart veendunult.

Mõlema ala peale kokku on tema kodus juba ka kenake auhinna- ja karikatekogu. Kolmekümne karika hulgast loeb Mart ise enda jaoks väärtuslikumaks möödunud aastal Eesti meistrivõistlustel kelgukrossis hobiklassis esikoha eest saadut ja jetisõidu III kohta ekspertklassis. Nüüdseks on ta juba suure sammu edasi astunud ning edasi vaid ekspertklassis võistelda otsustanud.

Põnevaks muutuvad need eripärased alad kaasategijale vaid siis, kui oled suutnud end treenida küllalt vastupidavaks. Nii tegeleb Mart peale otseste sõidutreeningute järjepidevalt kõige sellega, mis peaksid kindlustama põhihobide jaoks tarviliku jõu ja sitkuse.

Viis korda nädalas käib ta Kuremaal ujumas ja kangi tõstmas, kahel nädalapäeval Palal palli mängimas. Lisaks tsiklisõit, suusatamine ning jalgrattatreeningud. Treeningute vahele mahutab mees Kullavere jahiühistu liikmena tingimata veel ka jahiretked.

Sporti tegema innustas teda aga Voore koolis õppimise ajal Heldur Kurvits. Tänu temale on Mardi enda sõnul tulnud ka kõik edasine. Kergejõustikus jõudis ta omal ajal ka Eesti noortekoondisse.

Lumi, treeninglaagrid ja võistlused
Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liidu talvine võistluskalender ei sisalda konkreetseid kuupäevi, sest lume tulek teatavasti kalendrikoostajatest ei olene. Võistluste etapid on paika pandud küll kuude kaupa, kõik muu on ilmaolude teha.

Et viimasel ajal on olnud lumeõnne, kasutatakse seda ka hoolega ära. Kahel korral on saadud treeningut teha Saku rajal ning kahel korral Rakveres. Eeloleval nädalavahetusel sõidavad Eestimaa lumekelgumehed viieks päevaks Soome treeninglaagrisse, et valmistuda eelkõige 24. jaanuaril ees seisvateks võistlusteks, kust kuus Eesti kiireimat 29. veebruaril Lahtis korraldatavatele maailmameistrivõistlustele pääsevad. Sinnapoole on sihi seadnud ka Mart Meeru.

Veel jaanuaris peaksid lumesaanivõistlused tulema jõgevamaalastele peaaegu koju kätte – muidugi, kui lund on. Esimest korda üritatakse kelgukross maha pidada Kurista Linnamäel. “See peaks olema päris vaadatav,” leiab Mart.

Jetihooajal kavatseb aga Vooremaa meeste tegevusest taas pisut lähemalt kõnelda.

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus