Kuidas peaks käituma, kui lastega maal midagi juhtub, selgitab Jõgeva haigla peaarst Peep Põdder. Ta paneb kõigepealt linnalapsi külla ootavatele vanavanematele või muudele sugulastele südamele, et nad oma hoovides kriitilise pilguga ringi vaataksid. ?Lapsed jooksevad ka sinna, kus täiskasvanud tavaliselt ei käi ? kõik aida- ja laudatagused naelad ja klaasikillud leiavad nad üles, nii et naelad tasuks juba varakult kõveraks taguda,? rääkis Põdder.
Lapsed hakkavad rasvast maapiima jooma ja võib juhtuda, et nende kõhud esimestel päevadel sellele vastu ei pea. See läheb küll kolme-nelja päevaga üle ja tervisele häda ei tee ? vastupidi, suve lõpuks on roosa jume põskedel.
Usaldage haige kiirabiarsti hoolde
Kui on väiksem haav, tasuks laps võtta auto peale ja tuua Jõgeva haigla vastuvõttu. Uimasele ja teadvuse kaotanud lapsele tuleks kindlasti kutsuda kiirabi. ?Arstidena tahaksime, et last ei raputataks ega loksutataks, vaid et tema toomine jääks kiirabi spetsialisti hoolde. Kiirabi teab, kuhu ta lapse viib. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul,? nentis Põdder.
Tema sõnul pole Jõgeva haiglas praegu terve ööpäeva kirurgi valves. Kindlasti hakkab Jõgeval kirurg öösel valves olema sügisest. Eriti kardavad arstid ägeda kõhuvaluga patsientide pärast, sest nemad võivad vajada kohe kiiret kirurgilist sekkumist. ?Sellepärast tasub usaldada kiirabi, sest sealsed asjatundjad otsustavad, kes tuleks viia Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kes Jõgeva haiglasse.?
Lõuna-Eesti kiirabi keskus asub Elvas, sealt tuleb kutse kas Jõgeva, Põltsamaa või Mustvee kiirabile. Kui Jõgeva brigaad on väljas, suunatakse appi kas Mustvee või Põltsamaa brigaad, vajadusel tuleb kiirabi ka Tartust. Juhul kui abi on vaja väga kiiresti, aitab ka politsei. Haigla saadab taolisel juhul kaasa meditsiinitöötaja. ?Politsei aitab meid alati,? kinnitas Põdder.
Õpetage laps jalgrattaga õigesti pidurdama
Kiirabile kutset andes tuleks seda teha võimalikult rahulikult. Edastada tuleks võimalikult palju infot ? mis juhtus, kuidas juhtus, milline on patsiendi seisund, kas ta kaotas teadvuse, kas tal oli krampe, kas ta on uimane või unine.
Maal juhtub väga palju traumasid jalgratastega. Lapsel peaks jalgrattaga sõites kiiver peas olema, kahjuks aga ei peeta seda nõuet millekski. Seetõttu saavad väikesed jalgratturid sageli peatraumasid. Peep Põdder soovitab lastele üle seletada jalgrattaga pidurdamise mehhanismi, sest väga paljud lapsed kasutavad ainult käsipidurit ning lendavad seetõttu üle esiratta.
Teismelised poisid armastavad sõita abimootoriga jalgratta ehk nn võrriga. Päev läbi võrriga ringi sõitnud poisil võivad vibratsioonist tekkida liigesevalud. Küllalt odavad on ka kasutatud krossimootorrattad. Täiskasvanutel tasuks jälgida, et lastel nendega sõites kiiver peas oleks ja nad ohtu hinnata oskaksid. Väga palju ehitatakse nn hüppekaid, täiskasvanutel tasuks need üle vaadata. Väga hoiatav näide on meil kahjuks praegu Avo Leokiga juhtunud õnnetus. Noorukitele tuleks seda meelde tuletada ja manitseda ettevaatusele.
Ka peaks manitsema ettevaatusele lapsi, kes pea ees jõgedesesse ja järvedesse hüpata armastavad. See võib lõppeda ratastooli jäämisega. Arvestada tuleks ka sellega, et järvedes võib olla külmi allikaid, mis viivad lihasrühmad krampi.
Kui laps on kukkunud ja käsi või jalg väga paistes ning kahtlustate luumurdu, tasuks haiget saanud jäse transportimise ajaks igaks juhuks lahasesse panna. Käepärase lahase saab ka tavalisest papist, kui panna seda näiteks paari-kolmekordselt ning kinni siduda.
Haava kallal pole vaja enne arsti juurde minekut tundmatute vahenditega tõsist puhastustööd teha. Piisab tavalisest veest, hea on, kui see oleks keedetud ja toatemperatuurini jahutatud. Võib kasutada apteegis müügil olevaid spetsiaalseid desinfitseerivaid vahendeid. Seejärel tuleks haav õrnalt kinni siduda ja laps arsti juurde tuua.
Informeerige vanavanemaid allergiatest
Vanaisa ja vanaema või ka sugulased peaksid maale tulnud laste haigustest rohkem teadma. Eriti problemaatiline on see nende noorukite puhul, kes põevad näiteks epilepsiat. ?Hea oleks, kui vanemad informeeriksid, mis hädad lastel võivad olla. Eriti puudutab see ka kroonilisi tõbesid, siis me teaksime. Samuti peaks kindlasti teada andma, milliste ainete suhtes võivad lapsed allergilised olla. Ema ja isa oskavad kodus seda ainet küll vältida, kuid maal ei pruugi vanavanemad asjadega kursis olla ja tekib tõsine allergiline reaktsioon, mille põhjust esialgu ei teata,? rääkis Põdder.
Tema hinnangul peaks mitu korda haiglas olnud lapsele kindlasti suveks maale kaasa panema ka väljavõtte tema haiguslugudest, sest kui lapsega midagi juhtub, on kohalikel tohtritel kohe teave olemas.
Veel rõhutas Põdder puugisüsti olulisust. Praegu on see küll pisut hiljaks jäänud, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Esimese süsti saab laps oma perearsti juures ja hiljem võib kuu aja pärast teise süsti juba ka vanavanemate juures teha ning kolmanda süsti aasta pärast. Puukentsefaliit on väga raske haigus, tüsistused ülitõsised. Kuigi Jõgevamaal pole küll ohtlikult palju puukentsefaliiti nakatunuid, tasub siingi ettevaatlik olla, sest juba tänavu kevadel on esimesed haigusjuhud registreeritud. Parem karta kui kahetseda, soovitas tohter.
Samuti peaks laps olema vaktsineeritud ka teetanuse vastu. Kui haav on saanud mullaseks ja pole teada, millal täpselt teetanuse vastu süst tehti, tuleb seda kindlasti arstile öelda. Siis saab teha ka uue süsti.
Koerad tuleb marutaudi vastu vaktsineerida
Kindlasti tasuks laps kiiresti arsti juurde tuua ka siis, kui teda on uss hammustanud. Eestis elava rästiku hammustus pole nii mürgine, et lapsele eluohtlikuks saaks, kuid allergiate ja nõrgestatud tervisega haige peaks jõudma kiiresti tohtrite hoole alla.
Jõgevamaal on piisavalt palju puhast loodust ja meil elab küllalt palju rästikuid. Mis muidugi ei tähenda seda, et neile tuleks kohe kadu kuulutada.
Kui maal peetakse loomi, peaks lastele selgitama, kuidas nendega käituda, et ei satuks hobuse kabja ette või muid õnnetusi ei juhtuks.
Koerahammustuse puhul tuleks samuti arsti poole pöörduda, sest sügav hammustus vajab puhastamist ja tõenäoliselt ka õmblemist. ?Maainimestele tahaksin südamele panna, et vaktsineerige oma koer kindlasti marutaudi vastu. Seda teeb kohalik veterinaar. Kunagi ei tasu arvestada, et kui koer on kodune, ei juhtu temaga midagi. Koer võibki kodus olla, aga kui mõni marutõbine kährik või rebane tuleb ja teda hammustab, on asi hull,? märkis Põdder.
Kui last hammustas marutõve vastu vaktsineeritud kodukoer, pole vaja pärast hammustust marutõve vastaseid süste teha. Kahtluse korral tuleks 10-15 päeva koera jälgida. Kui loomal ilmnevad esimesed marutõve tunnused, st ta on loid ja võib hakata eritama rohkesti sülge, tuleb laps kohe arsti juurde tuua. Peep Põdderi sõnul ilmneb koeral haigus kiiremini kui inimesel. Marutõppe haigestunud inimest pole võimalik enam ravida, sellepärast tuleb kohe alustada vaktsineerimisega.
Veel peaks lastele selgeks tegema, et metsloomi ei maksa koju tuua. Leides näiteks üksi jäetud rebasekutsikad, tuleks nad rahule jätta, sest nende ema võib olla kusagil läheduses. Kahtluse korral võib samasse kohta, kus kutsikaid nägite, mõne aja pärast uuesti tagasi tulla. Alati saab nõu ja abi küsida asjatundjatelt, Jõgevamaal võib pöörduda Rääbise metsloomade turvakodu, aga ka Elistvere loomapargi töötajate poole.
Maal kasutatakse tihti kõikvõimalikke kemikaale, mis võivad olla üsna mürgised. Kui külas on väiksemad lapsed, peaksid mürgid olema luku taga.
Samuti tuleks lapsed eemal hoida viljahoidlatest.
ERALDI KASTI
Kui helistad 112
Ütle selgelt ja rahulikult
*Mis juhtus
*kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma, õnnetus jne
*kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne
*kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne
Kuhu on abi tarvis
*täpne aadress või asukoht, koha tunnus
*kuidas ligi pääseda
*kas keegi saab vastu tulla, teed näidata
*mis värvi maja, mitmes trepikoda
*mitmes korrus
Kas on kannatanuid
*kui palju neid on
*kas neile pääseb ligi
*kas nad pole kinni jäänud
Ole kuuldel
*ära katkesta kõnet, enne kui dispetser seda lubab
*vasta küsimustele selgelt ja rahulikult
*ütle, mis numbril saab sulle tagasi helistada
*hoia liin vabana, et sind kätte saaks
*kui olukord muutub oluliselt, helista uuesti
112 pole naljanumber
*enne helistamist veendu, et abi on tõesti tarvis
*kui oled abi välja kutsunud, ära ise ära kao, vaid tule abistajatele teele vastu
*juhata päästjad kohale, vasta küsimustele, mis ja kuidas juhtus
*seleta lastele, millal ja kuidas tuleb ja tohib helistada numbril 112
*ära eksita päästjaid, helistaja number ja jutt lindistatakse
HELVE LAASIK
