Möödunud laupäeval Jõgeval peetud V Küüslaugufestivalilt viis suurima küüslaugu kasvatajale mõeldud auhinna koju Jõgeva külje all Ellakveres elav Mare Kornel. Tema 95 mm ümbermõõduga küüslauk oli ka suurim, mis festivali viieaastase ajaloo jooksul vastavale konkursile toodud.
Suurima küüslaugu eest antud auhind oli tegelikult tunnustus kogu perele, sest küüslauku kasvatab Mare Kornel koos abikaasa Antsu ning tütarde Anni ja Anuga.
“Varem tegutsesime lausa kuuekesi, aga kaks vanemat last on nüüd juba oma elu peal,” ütles Mare Kornel.
Kornelite pere on küüslauku kasvatanud kümmekond aastat: varem ainult oma tarbeks, viimasel ajal aga niipalju, et ka müügiks jätkub. Tänavu oli Kornelitel küüslauk maas kolmel maalapil, mille pindala moodustab ühtekokku umbes pool hektarit. Mis sorti küüslauku nad kasvatavad, seda Mare Kornel täpselt ei teagi. Kui nad abikaasaga festivaliaegsele küüslaugusortide näitusele (see oli kultuurikeskuses) välja pandut lähemalt uurisid, siis tundus neile enda kasvatatud lillakat tooni kraamiga kõige sarnasem olevat nn vana vene sort.
Tööd jätkub kogu perele
Küüslaugupõllul jätkub Mare Korneli sõnul tööd kogu perele. Sügisel tuleb maa ette valmistada ja küüslauguküüned ükshaaval maha panna. Kevadel-suvel on vaja rohida, mullata ja õienutte ära korjata. Kui õied korjamata jätta, jääb saak väiksemaks. Küüslauk koristatakse põllult juuli lõpus või augusti esimesel poolel ning see tuleb korralikult kuivatada. Ka säilitada tuleb küüslauku kuivas ruumis.
“Meie säilitame ületalve küll ainult selle koguse, mida ise toiduks vajame, ülejäänu müüme kohe sügisel ära või paneme maha,” ütles Mare Kornel.
Küüslaugulaadal oma toodangut müümas käisid Kornelid teist aastat ja teist korda osalesid nad ka suurima küüslaugu väljaselgitamisel.
“Möödunud aastal oli meie kasvatatud küüslauk, kui õigesti mäletan, neljas või viies,” ütles Mare Kornel. “Seekord lootsin konkursi väärilise küüslaugu saada nii, et panin ühe eriti suure küüslauguküüne teistest eraldi kompostihunnikusse kasvama. Aga taim ei kasva sugugi nii, nagu inimene tahab, vaid ikka omasoodu: võiduküüslauk tuli ikkagi põllult teiste hulgast, mitte kompostihunnikust!”
Küüslaugufestival oli Mare Korneli meelest väga tore. Eriti tore oli see, et nende pere müügitelk oli üsna lava lähedal ning tänu sellele said nad ostjate teenindamise kõrvalt osa ka festivali kultuuriprogrammist. Kui Kornelid suurima küüslaugu eest auhinna kätte said, panid nad selle oma telki nähtavale kohale. Müük edenenud pärast seda kohe tükk maad paremini.
“Ma ise tegelikult küüslauku eriti ei söögi: tervis ei kannata. Aga toidu sisse panen seda natuke ikka,” ütles Mare Kornel.
Nagu missivõistlus
Küüslaugufestivali peakorraldaja Aimar Pihlaku sõnul oli tore tõdeda, et suurima küüslaugu tiitel seekord kodumaakonda jäi.
“Tavalise kodukoka jaoks on selline hiidküüslauk tegelikult tüütu, sest selle üks küüski on liiga suur, et korraga ära kasutada,” ütles Aimar Pihlak. “Aga mida siis küüslaugufestivalil ikka valida kui mitte kõige suuremat küüslauku! See on meil umbes nagu missivõistlus.”
Peakorraldaja sõnul on küüslaugukasvatajad tihti tõsised ja tagasihoidlikud inimesed, kelle jaoks põllu harimine ja korraliku saagi saamine on tähtsamad kui šõu ja keda tuleb veenda suurima küüslaugu valimisel osalema.
“Peakorraldaja abiline Villu Sinimets käib festivalipäeva hommikul laada läbi, vaatab, kellel suuremad küüslaugud on, ja räägib inimestele augu pähe, et nad kõige suurema vilja konkursile tooksid,” ütles Aimar Pihlak. “Kui ta seda ei teeks, oleks osavõtt kesisem.”
i
RIINA MÄGI
