Möödunud reede öösel maha sadanud vesi haaras Kalana lähistel Otisaarel asuvast ASi Kaltsiit karjäärist kaasa sedavõrd palju sõelmeid, kruusa ja lubjatolmu, et see muutis Umbusi jõe vee sogaseks ning kohalikud elanikud murelikuks.
<p />
Laupäeval tabas Umbusi jõe ääres elavaid kodanikke ebameeldiv üllatus, nimelt oli jõevesi muutunud hallikaks ja sogaseks. Lähemal uurimisel selgus, et sogane vesi tuleb ASi Kaltsiit Otisaarel asuvast karjääri settekaevust. Kohalike elanike eestkostja Ivo-Hannes Lehtsalu sõnul on taolisi olukordi ennegi ette tulnud ning just eriti nädalavahetustel. Lehtsalul tekkis kahtlus, et taoline setete jõkke pumpamine võib olla sihilik. Enim tundsid kohalikud muret jões elavate kalade ja vähkide heaolu pärast. Lehtsalu kahtlustas, et säärane lubjatolmu vette paiskamine on ohtlik seal elavale jõevähile ning jõeforellile.
ASi Kaltsiit tegevjuhi Raivo Lehiste sõnul nemad sihilikult vett jõkke ei pumpa ning kusagilt settebasseinilt nädalavahetustel punni eest ära ei tõmba. Lehiste selgitas, et suurte vihmahoogudega ei jõua sademed basseinis ära settida ning sogane vesi uhutakse sealt ka otse jõkke. Siiski on karjääris toimuv veetegevusloaga reguleeritud ning korrapäraselt võetud veeproovid vastavad nõuetele.
Jõe pH tase pole 15 aasta jooksul muutunud
Sündmusest teavitati ka keskkonnainspektsiooni, mille ametnikud ka samal päeval jõest proovid võtsid. Varem oli samasugune kaebus esitatud keskkonnaametile 30. mail, mil inspektorid samuti kohal käisid. Toonased veevõtuproovid olid normi piires ning ka kõik korralised proovid on jäänud lubatud vahemikku. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juht Raivo Vadi lükkas ümber ka väited, et kaevandus on viimastel aastatel vee pH (vesinikeksponent on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol /l )- toim.) taset oluliselt rikkunud. “1994. aastal mõõdetud pH tase oli Umbusis 7,7 ning tänavune 8,” selgitas Vadi. Järgmine korraline proov võetakse kaevandusest 21. juunil.
Üsna pea lükatakse põllumajandusameti eestvedamisel Umbusil käima jõe tervendamise projekt, mille käigus püütakse sinna taasasustada ka forelli. Ivo-Hannes Lehtsalu kahtles, kas sellises jões, kuhu aeg-ajalt voolab suurtes kogustes kaevandussademeid, forellid elama jäävad. Põllumajandusameti Jõgeva büroo juht Ilmar Tuppits selgitas, et projekti raames on läbi viidud ka keskkonnamõjude hindamine, millest selgub, et sealne vesi pole jõevähile ega forellile ohtlik. “Selline mõningase lubjasisaldusega vesi on vähile hoopis meelepärane elukeskkond,” kinnitas Tupits.
Osaleb jõe tervendamise projektis
Veel lisas põllumajandusameti Jõgeva büroo juht, et Umbusi jõe tervendamise projekt ja selle raames tehtud keskkonnauuringud on kõigile huvilistele lugemiseks olemas ka põllumajandusameti kodulehel. “Me ei tee midagi salaja ja meie projektis osalevad kõik oma ala asjatundjad,” selgitas Tuppits ning lisas, et keskkonnamõjude hindamist läbi viinud bioloog ei näinud Umbusis elavatele kaladele ja vähkidele lubjasetetes ohtu. “See, et jõevesi on aeg-ajalt hägune, on lihtsalt esteetiline küsimus, reaalset ohtu see endast jõekeskkonnale ei kujuta,” kinnitas Tuppits.
Jõe tervendamise projekti on kaasatud ka AS Kaltsiit, kes oma rahaga projektis osaleb. “Me oleme rääkinud projekti raames põllumajandusameti esindajatega, kes pakkusid välja, et vajadusel võiks settebasseini suurendada või ehitada üks bassein lisaks. Kõik selleks, et jõe vesi edaspidi ka suurte vihmadega häguseks ei muutuks,” rääkis Kaltsiidi tegevjuht. Jõe tervendamise projekti hakkab läbi viima OÜ Siimel ning projektiga alustatakse hiljemalt kuu aja pärast.
i
EILI KOITLA
