Ajakirjanduses on palju räägitud meid ees ootava potentsiaalse majanduslanguse põhjustest, dünaamikast ja võimalikest tagajärgedest. Märksa vähem on välja käidud sisulisi soovitusi ja lahendusi, mis aitaksid majanduslangust leevendada, üle elada ja sellest võitjana välja tulla. Siinkohal peatuksin mõnel olulisel momendil, mida võiks tänase majandussituatsiooni taustal silmas pidada ning millel põhinevalt lahendusi välja töötada.
Majanduslangust vähendavad ja kompenseerivad majanduspoliitilised meetmed võiks tinglikult jagada nelja gruppi. Esimene neist koosneb meetmetest, mis aitavad inimestel ja ettevõtetel saabuva kriisi tingimustes vastu pidada ja annavad neile hingamisruumi probleemide lahendamiseks. Teise gruppi kuuluvad abinõud, mis aitavad kaasa meie majandusele ülivajalike struktuurimuutuste saavutamisele. Kolmas plokk peaks sisaldama meetmeid riigi üldise konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamiseks eesmärgiga välistada riigireitingu alandamine ning rahvusvahelise tähtsuse vähenemine. Neljanda meetmetegrupi sisuks on konkreetsed lahendused tootmisharude lõikes, mis suurendavad meie ekspordisuutlikkust ja tagavad positiivsed tulemused netokapitali tekke osas majanduses.
Kaitsesidur
Ühe võimaliku esimese grupi meetmena ehk meetmena, mis suurendab vastupidavust majanduslanguse tingimustes, olen varem välja pakkunud riikliku eluasemelaenude tagatissüsteemi juurutamise. Lisaks sellele olen käsitlenud probleeme ja lahendusi seoses toiduhindade kallinemise, eluaseme kulutuste (soojahinna) tõusu, põllumajandustootmise konkurentsivõime, kinnisvaraturu ohtliku seisu, püsiva sissetulekute tagamise ja sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisega ühiskonnas. Esimese meetmetegrupi eesmärgiks on olla kaitsesiduriks olukorras, kui meid majanduskriis ootamatult tabab. Kuna ühiskonnas juurutatakse kujutlust pehmest maandumisest ja seeläbi uinutatakse inimeste valvsust, siis enamik inimesi ja ettevõtteid ei saagi ootamatult tekkivaks kriisiolukorraks valmis olla.
Reformierakondliku vabamajanduspoliitika sisuks ongi suuresti asjaolu, et vabad majapidamissubjektid võivad vabalt nautida majandusbuumi kõiki tippe, kuid samas peavad ise endaga toime tulema ka kriisi kõige mustemates olukordades. Stabiliseeriva majanduspoliitika esimese meetmetegrupi idee on vastandina vabamajandusele pidurdada nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste vaba langemist majandussurutise ajal ning võita neile aega kohanemiseks uute majandusoludega.
Struktuurimuutus hädavajalik
Teine meetmetegrupp peab looma võimalikult soodsa pinnase meie majanduses täna hädavajalikule struktuurimuutusele. Samm selles suunas on olnud kahtlemata Eesti Arengufondi käivitamine eelmise valitsuse ajal. Edasised käigud peaksid ergutama koolitust, ümberõpet ja üldist arendustegevust, taaselustama väikeettevõtluse, tooma tagasi Eestist lahkunud ettevõtlikud inimesed ning tagama meie majanduskeskkonna suutlikkuse muutuda vastavalt kujunenud turuolukorrale. Alatähtsustada ei saa ka kohalike omavalitsuste praegusest aktiivsemat rolli majanduse struktuurimuutuste tagamisel.
Kolmas meetmete grupp peab kaasa aitama Eesti kui riigi üldise atraktiivsuse suurendamisele või vähemasti sellele, et atraktiivsus ei langeks. Sellesse blokki kuuluvad üldised ühiskonna arengut ja stabiilsust soodustavad tegevused: üldise turvalisuse suurendamine, õige alkoholipoliitika, inflatsiooni ohjeldamine, inimkvaliteedi pidev tõstmine, konkurentsivõimelise õiguskeskkonna loomine, korruptsiooni viimine miinimumini, riigi propageerimine turismi sihtriigina jms. Riigi stabiilsuse ja atraktiivsuse kohta tuleb maailmale pidevalt sõnumeid väljastada, et mitte unustusehõlma langeda.
Neljanda meetmetegrupi sisuks on teatud konkreetsete eelnevalt väljavalitud tootmisharude arengu soodustamine. Olgu siis tegemist turismiga, finantsteenuste osutamise, transiidi arendamise või ökoloogiliselt puhta tootmise edendamisega. Idee Tallinna väljaarendamisest Skandinaaviamaade finantspealinnaks kuulub näiteks selleliigiliste ideede hulka.
Erinevad majanduspoliitilised meetmed on kahtlemata vastastikku tihedalt läbi põimunud ja teineteist toetava iseloomuga. Eesti majandust ei aita täna üksikud sammud, vaid süsteemse ja tervikliku majanduspoliitika väljatöötamine ning ellurakendamine. Reformierakonna vabamajandusideoloogia seda aga kahjuks vajalikuks ei pea.
Täna on riik siiski sunnitud astuma samme selleks, et Eestis elavate inimeste elatustase ja reaalne ostujõud ei langeks. Praegused trendid majanduses viitavad analüütikute sõnul otseselt ringluses oleva rahamassi vähenemisele, mis aga ei ole kasulik ei kiire majanduskasvu jätkumise ega ka inimeste jõukuse kasvu seisukohalt. Vastupidi, see tähendaks inimestele vähemat raha tõusvate hindade tingimustes. Poliitikute asi on teha nii, et seda ei juhtuks.
EDGAR SAVISAAR,
majandusminister 2005-2007
