Üldiselt on kombeks saanud, et kui sünnipäevapidu peetakse, siis toovad külalised päevakangelasele kingitusi. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts pidas veebruaris oma viieteistkümnendat sünnipäeva ja võttis sel puhul vastu ka õnnitlusi ja kingitusi, kuid tegi kõige suurema kingituse endale siiski ise.
Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg esitles hiljuti valminud raamatut „Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade”, mille ta arhiivimaterjalide, asutuste kroonikate, kooliõpilaste ja õpetajate uurimistööde, perioodikaväljaannetes ilmunud artiklite ja kohaliku rahva mälestuste põhjal kokku pani.
Liita üheks tervikuks ja saada kaante vahele nii põhjalik kirjatöö, mis hõlmab ajalugu muistsest ja mõisaajast kirikualeviku kujunemiseni, sõdadest ja küüditamistest kolhoosiajani ning sealt tänapäeva välja, on teadagi julge väljakutse vastuvõtmine, nagu viimasel ajal moes öelda.
Aegade jooksul on ju muudetud halduskuuluvust, rajatud ja taas suletud koole, asutatud, liidetud ja lahutatud kolhoose, muudetud kohanimesid… Kõik see vajas lahtiseletamist.
Maarja-Magdaleena piirkonnas on arvukalt külasid ja külakesi, kõigil oma saatus, mis jäädvustamist vajas. Ja loomulikult inimesed! Nende lood köidavad kõiki, eriti just selles kandis, kus rahvas väga paikne on olnud, nii et perekonnanimedki enamasti samad.
Kultuuri ja hariduse poolest rikas
Kõnealune kant on andnud haridus- ja kultuurilukku nimesid, kelle tuntus kodunurgast märksa kaugemale ulatub, ka siinne kirik ja kogudus võivad oma aega juba 14. sajandi teisest poolest arvama hakata. Õnneks pole ärksus, haridus- ja kultuurihuvi vaid minevikku jäänud, vaid aktiivselt tegutsetakse mitmel taolisel „rindel” ka praegu. Seegi vajas raamatusse raiumist, sest nagu kogumiku koostaja eessõnas tabavalt on öelnud, saab tänane päevgi juba homme minevikuks, mida tarvis mäletada. Maarahvaseltsi liikmete ja teiste abivalmis sõprade-tuttavate toel sai materjal kokku, kuid põhivastutus ehk kogutu valimine, süstematiseerimine ja raamatuks vormistamine jäi Tiia Pärtelpoja kanda.
Sündis neliteist mahukat peatükki, mida illustreerivad arvukad fotod.
“Vajadusest omakandi raamatu järele oli meil seltsi juhatuse koosolekutel juba üsna ammu juttu. Korduvalt püüdsime ülesandeidki jagada, kes millist materjali kogub, kuid sinnapaika see kõik mitmel katsel jäi. Kuni Tiia lõpuks härjal sarvist haaras, projekti kirjutas ja väljaandmiseks rahastuse sai,” rääkis üks maarahvaseltsi asutajaliikmeid Heli Täpsi.
Lood elust enesest
Materjal, nagu juba mainitud, on kogutud väga paljudest allikatest, väga hindab Tiia enda sõnul kooliõpilaste uurimistöid ja kodukandirahva mälestusi. Ja eranditult kõik, kes trükise sündi suurema või väiksema panuse andsid, said esitlusel tänuks raamatu ja kallistuse.
Esimene raamat, mis kõrgest virnast võeti, läkitati 102-aastasele Armilde Bergile, kes mäletab, kuidas kasvatati ja töödeldi lina, langetati kahemehesaega metsa, künti hobusega suuri põlde. Tõeliseks lugejamagnetiks on nelja-viiekümne aasta eest, aga ka väga ammu sündinud värvikad ja humoorikad juhtumused.
Näiteks on rahvasuust kirja pandud, kuidas Odivere koolmeister Ludvig Pärtelpoeg tsaariajal inspektori visiidiks valmistus. Tollal nõuti ju koolilastelt head vene keele oskust, aga selle kandi jütsid “põlnud mitte ivagi mõistnuvad”. Kui koolmeister teada sai, et inspektor tulekul, kihutanud ta varahommikul hea reeteega Kasepääle ja palganud sealt hõbekopikate eest reetäie vene noorukeid, et need inspektorile koolipoisse mängiksid. Etendus läkski korda ja koolmeistrile jäi ametikoht alles!
Külarahval on hästi meeles ka enam kui neljakümne aasta eest Maarjas kolhoosi töökojas juhtunud lugu, kui metsavaht oma hobusega sinna tuli. Sel ajal, kui ta töömehega napsitas, rakendasid teised töökojamehed hobuse lahti, torkasid aisad läbi aia ja rakendasid hobuse teisel pool aeda uuesti ette. Kui metsavaht ära sõita tahtis, oli ta imestus suur, kuidas hobune läbi aia on suutnud pugeda.
“Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade”
Koostaja: Tiia Pärtelpoeg
Toimetaja: Merike Kask
Kaanekujundus ja küljendus: Merike Kask
Kaanefoto: Andres Tarto
Trükk: OÜ Vali Press 2014
Raamatu väljaandmist toetasid:
Jõgevamaa Koostöökoda
Leader Eesti
Tabivere vallavalitsus
KAIE NÕLVAK
