Selleks, et ühelgi võistkonnal ei jääks rahapuuduse tõttu võrkpallis võistlemata, on EVF hoidnud osalemistasu sümboolsel tasemel ? 100 krooni. Liigas osalemisega kaasnevad veel kulutused oma kodusaalile, kohtunikele ning transpordile. Liiga korraldajate poolt on tagatud võistluste auhinnad, tulemuste esitlemine interneti kodulehel ning meedias, samuti toetatakse klubisid, kes korraldavad liiga nädalalõputurniire alates teisest etapist.
Kõigil kolmel hooajal on iga maakonna kahe parima võistkonna liikmetele kingitud rahvaliiga T-särgid, eelmisel aastal loositi Raadio Elmari vahendusel kõigi osalejate vahel välja Eesti Olümpiakoondise särgid.
Rahvaliiga süsteemis mindi 2003/04 hooajast kahe tugevusgrupi süsteemile, meeste arvestuses jätkatakse nii ka algaval hooajal, naiste arvestuses selgitatakse tugevamad harrastusvõrkpallurid ühes tugevusgrupis. Need võistkonnad, kes otsustavad liigaga liituda alates algavast hooajast, peavad koos oma konkurentidega alustama mänge maakonna etapist. Iga maakonna ning Tallinna kaks parimat pääsevad teise etappi, kus minnakse vastamisi naabermaakondade parimatega. Kolmandas etapis kohtuvad regioonide (igas regioonis neli maakonda) neljandas etapis Põhja- ja Lõuna-Eesti parimad võistkonnad. Alates teisest etapist peetakse mänge nelja võistkonna vaheliste nädalalõputurniiridena, kust edasi järgmisesse etappi pääseb kaks parimat. Niimoodi selgitatakse järk-järgult välja viiendasse etappi ehk finaalturniirile pääsevad neli mees- ja neli naiskonda. Meeste esimese ja teise tugevusgrupi ning naiste finaalturniir toimuvad 2006. aasta aprillis kõik ühes kohas.
Vaadeldes Rahvaliiga populaarsust Eesti erinevates osades osaleb suurimal arvul võistkondi Tallinnast ja Harjumaalt. Arvestades elanike arvu, on see muidugi ka loomulik. Liiga on väga populaarne veel Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaal. Pisemaks on osalejate arv jäänud meie saartel.
Medaliteni on Rahvaliiga kuueteistkümnest piirkonnast (15 maakonda + Tallinn) kolme hooaja jooksul jõudnud üheksa. Konkurentsitult tugevaim võrkpallikants on Rahvaliiga tulemuste järgi Pärnumaa. Teenitud on neli esi- ning üks teine ja kolmas koht. Järgneb Viljandimaa ühe kulla, kolme hõbeda ja ühe pronksiga ning Tallinn ühe kulla, kahe hõbeda ja ühe pronksiga. Pärjatute hulka kuuluvad veel Tartumaa (1 kuld, 1 pronks), Lääne-Virumaa (1 kuld ? Elion/Rakvere 2004. aastal, 1 pronks), Võrumaa (1 kuld), Harjumaa (3 hõbedat), Saaremaa (3 pronksi) ning Jõgevamaa (1 pronks). Jõgevamaale tõi seni ainsa medali Põltsamaa meeskond 2003. aastal.
Möödunud hooajal osalenud Jõgevamaa võistkondadest jõudis Luua meeskond teise tugevusgrupi turniiril kolmandasse etappi ehk 16 parema hulka. Esimese tugevusgrupi turniiril oli Lustivere meeskond Kirde regioonis paremuselt kuues. Naiskondadest oli edukaim 2004. aastal ka kaheksa parema sekka jõudnud Carmen, kelle tee sellel aastal lõppes siiski teises etapis.
Algaval hooajal otsustasid korraldajad avada liiga ka noorsportlastele. See tähendab, et erinevalt eelmistest aastatest lubatakse liigasse osalema Eesti noorte meistrivõistlustel osalevad noored, välja arvatud need, kes osalevad juba ka täiskasvanute meistri- või esiliigades. Loodame, et see samm tõstab liiga taset ning konkurentsitihedust ning annab meie noortele veel ühe võistlusväljundi. Motiveerimaks võrkpalliharrastust koolides, otsustasime osavõtumaksust vabastada koolivõistkonnad. Detailse info ja tingimused liigas osalemise kohta leiavad kõik soovijad Eesti Võrkpalli Liidu koduleheküljelt ? www.evf.ee . Kohtumiseni Elioni Rahvaliigas!
MARKKO ARRO,
Võrkpalli rahvaliiga projektijuht
