Kuu aega tagasi tunnustas Eesti Olümpiakomitee Eestimaa sportlikke perekondi. Jõgevamaalt tõsteti seekord esile perekond Väljaotsa. Ühiste huvidega perre kuuluvad ema Eda, isa Vallo, tütred Eveliis ja Annaliisa ning poeg Joosep. Ka homne isadepäev möödub Väljaotsadel sportlikult: Annaliisa osaleb kahes oma vanuseklassi Eesti korvpallimeistrivõistluste mängus ning terve pere läheb talle Tartusse kaasa elama.
Väljaotsad elavad Kuremaa lähedal Soomeveres. Pereisa Vallo on kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreener. Seega võib teda pidada “peasüüdlaseks” selles, et terve pere sporditegemisega seotud on. Aga kui ema Eda näol tugevat taustajõudu poleks, kes trennis higiseks saanud rõivad ära peseb, süüa teeb ning lapsi vajaduse korral trenni ja võistlustele sõidutab, siis asjad ei toimiks. Ning tegelikult on koolipõlve spordiautasud ette näidata Edalgi: Lääne-Virumaal Vasta põhikoolis õppides tuli ta üle-eestilise maakoolide spartakiaadi korvpallivõistlustel korra hõbe- ja korra pronksmedalile.
“Tegelikult oleme me teistele ilmselt silma jäänud sellega, et oleme tihti spordiüritustel kogu perega väljas: kas korraldamas või osalemas,” ütles Eda Väljaots.
Vallo ja Eda kohtusid Laiuse põhikoolis, mis on tänini nende ühine töökoht. Vallo jõudis õpetaja- ja treeneriametini mitte just kõige otsemat teed pidi. Korvpallist huvitus ta juba koolipoisina: algul vaatas mänge telekast ja pidas statistilisi andmeid koondavat päevikut, siis aga võttis juba ise palli kätte. Kodunt Kuremaalt Laiusele kooli sõitmiseks valis ta tihti varasema, kella kuuese bussi. Siis jõudis enne tunde ühe trenni ära teha, pärast tunde aga veel teise. Ning kui jaksas, läks õhtul Kuremaalgi lossi suurde saali (siis oli see spordisaal, praegu toimuvad seal aga märksa pidulikumad sündmused) palli patsutama.
“Meie ajal ju peale spordi suurt midagi teha polnudki,” ütles Vallo Väljaots ja lisas, et ega neid kolme trenni päevi nüüd väga tihti ka olnud, ent mõnikord tuli neid siiski ette.
Laiuse koolis oli Vallo juhendajaks õpetaja Tõnu Kraubner, Kuremaal sovhoostehnikumi spordimetoodik Andres Lippur. Korvpallilainel püsis Vallo ka Jõgeva keskoolis õppides, ent ülikooli kehakultuuriteaduskonna asemel valis ta pärast keskkooli lõppu siiski põllumajanduse akadeemia ehk praeguse maaülikooli elektriinseneri eriala: ta pelgas natuke keemiaaeksamit, mis ülikooli astudes sooritada tulnuks.
Kui Vallo 1991 EPA lõpetas, näitasid nõukogude aegsed suurmajandid juba lagunemise märke. Vallo oleks saanud Kuremaal katlamaja juhataja koha, aga energiamajanduse toonase seisu juures polnud see eriti ahvatlev. Samal ajal sai aga Laiuse kooli senisest kehalise kasvatuse õpetajast Arvo Sakjasest sama kooli direktor ja õpetajakoht jäi vabaks. Vallol oli julgust minna seda endale küsima ja Arvo Sakjasel julgust diplomeeritud elektrik õpetajaks võtta. Vallo istus muidugi kohe uuesti koolipinki ja viie aasta pärast oli tal ka töö kõrvalt omandatud ülikooli kehakultuuriteaduskonna diplom taskus.
Nüüdseks on Vallo Laiuse koolis juba 26 aastat õpetaja olnud.
“Mul pole kombeks töökohti vahetada. Ning kui lastakse tööd nii teha, nagu tahad, toetatakse võistlussõite ning on ka huvilisi lapsi, kelle juhendamine rõõmu pakub, siis polegi mingit vajadust kohta vahetada,” ütles Vallo.
Niipalju on tema tööelus siiski muutusi olnud, et viimased tosin aastat on ta kehalise kasvatuse tunde andnud ka Palamuse gümnaasiumis. Nii on ta saanud ka suuremas koolis töötamise ja gümnaasiumiastme õpilaste juhendamise kogemuse.
Esimene ja ainus
Eda on pärit Lääne-Virumaalt Viru-Nigulast. Pärast Vasta kooli lõpetas ta Rakvere reaalgümnaasiumi ja Mõdriku tehnikumi, kus õppis raamatupidamist. Algul pidas ta Laiuse koolis sekretäri-, nüüd aga majandusjuhataja ametit. Tallegi on see esimene ja ainus töökoht.
Soomeveres asuv talu, kus Väljaotsad praegu elavad, kuulus algselt Vallo vanavanaisale. Ka Vallo esimesed viis eluaastat möödusid seal, ent siis kolis ta koos vanematega Kuremaale. Kui Soomevere talu vanaema surma järel tühjaks jäi, läks Vallo, kes oli siis juba pereinimene, sinna tagasi. Ta tunnistab, et pole kunagi eriti korteris elada tahtnud.
Maja kordategemise, suuremaks ehitamise ja soojustamisega on Vallo palju vaeva näinud. Korraga tervet maja ette võtta käinuks üle jõu, ent kui igal aastal mõni suurem töö ära teha, siis asi edeneb.
Et Väljaotsade kõik kolm last õpivad praegu Laiuse koolis (seitsmene Joosep käib esimeses, neljateistkümnene Annaliisa kaheksandas ja kuueteistkümnene Eveliis üheksandas klassis) on terve pere tööpäeviti ühes majas koos. Erandiks on need päevad, mil Vallo Palamusel tunde annab. Ühes majas olemise väikeseks puuduseks on see, et õhtul pole omavahel teab kui palju uudiseid vahetada, sest need on päeva jooksul juba kõigile teatavaks saanud. Ent mõistagi on ühes majas olemisel ka plusse, eriti Vallo jaoks.
“Saan mõnedki asjad Eda kaela lükata, näiteks laste võistlustele registreerimise, arvete maksmise, diplomite tegemise jne,” ütles Vallo muiates.
Õpetajatöö kõrvalt on Vallo kogu aeg teinud treeneritööd. Algul juhendas ta lühikest aega ka poisse, ent rohkem tuntakse teda tüdrukute korvpallitreenerina. Tänavu peetigi omapärast juubelit: 20 aastat Laiuse tüdrukute korvpalli Eesti kaardil. Enam kui neljakümnest eri aegadel Laiuse koolis korvpalli mänginud neiust olid kohal umbes pooled. Vallo kinkis neile kunagiste võistkondade piltidega kalendri, tüdrukud talle uhke karika.
Kui vahepeal oli ka aeg, mil Laiuse koolis korvpallihuvilisi tüdrukuid nappis ja võistkonda kokku saada polnud võimalik, siis viimastel aastatel on vastased Laiuse tüdrukuid jälle kartma pidanud. Võistkonna praeguses koosseisus mängivad ka Vallo enda kaks tütart.
Vahepeal võeti ette isegi selline eksperiment, et Laiuse, Voore, Imavere ja Kolga-Jaani tugevamatest korvpallineidudest pandi kokku võistkond Siit ja Sealt ning löödi sellega kaasa Euroopa noorte korvpalliliiga (EYBL) tüdrukute turniiril.
“See oli päris põnev aeg, sest tüdrukud said palju Eestist väljas käia: Moskvas, Riias, Poolas ja mujal. Neile oli elamus juba platskaartvagunis Moskvasse sõitmine ja dokumentide kontroll piiril,” meenutas Vallo.
Tartus ja Pärnus
Nüüdseks on Siit ja Sealt laiali läinud, sest pikkade vahemaade tõttu muutus naiskonna koos hoidmine keeruliseks. Laiuse tüdrukutest, kes ühisvõistkonnas kaasa tegid, mängib osa nüüd Tartu Kalevi neidude võistkonnas. Üks neist on Vallo tütar Annaliisa. Tartus trennis käimine tähendab, et vanemad peavad tüdrukuid kordamööda Tartu vahet sõidutama. See pole lihtne, ent laste huvides ollakse selleks valmis.
Annaliisa jaoks pole ka Euroopa noorteliiga mängud minevik: neid mängib ta praegu Pärnu spordikooli võistkonna koosseisus: Tartu Kalev n-ö laenas ta nendele välja.
“Algul tuli natuke kohaneda, aga nüüd tunnen end ka Pärnu seltskonnas väga hästi,” kinnitas Annaliisa.
Eveliis piirdub praegu koduste korvpallitreeningutega isa käe all. Ent temal on käsil juba Laiuse kooli viimane klass.
“Jah, praegused paremad korvpallitüdrukud hakkavad riburada kooli lõpetama, ent viiendast klassist hakkab uusi huvilisi peale tulema,” kinnitas Vallo ja avaldas lootust, et tuleva aasta märtsis saab ära peetud üheksateistkümnes Contra Cup. Sellist nime kannab Laiusel peetav traditsiooniline tüdrukute korvpalliturniir, mille korraldamisel on eestvedajaks mõistagi Vallo.
See, et Eveliis ja Annaliisa sportima hakkasid, tuli Vallo sõnul kuidagi loomulikult.
“Kui oleksime ise muusikud, ju need lapsedki siis muusikakooli oleksid läinud. Aga meil on nad kogu aeg spordi sees olnud. Korvpalli mängimiseks vajalikku pikkust neil on, aga nad on mänginud ka rahvastepalli, ujunud, suusatanud, löönud kaasa kergejõustikuvõistlustel jne,” sõnas Vallo.
Sport kasvatab tema sõnul distsipliini ja kella tundmist. Võistkondlikud alad harjutavad ka teistega arvestama. Sa ei saa öelda, et ah, ma täna ei viitsi, ning trenni või võistlusele minemata jätta. Nii veaksid ju võistkonnakaaslasi alt.
Kui vahepeal jäi poiste korvpall Laiusel soiku, siis tänavu sügisel võttis Vallo väikesed poisid juhendada. Nende hulgas on ka tema enda poeg Joosep.
“Nüüd on õnneks olemas Kuremaa spordikool, mille treeningurühmadesse saab tublimad poisid edasi suunata,” ütles Vallo.
Eveliis kavatseb pärast Laiuse kooli lõpetamist jätkata haridusteed Tartus. Ja võib arvata, et talle avanevad mistahes gümnaasiumi uksed: ta on tervelt kolmes aines, bioloogias, emakeeles ja inimeseõpetuses, jõudnud üleriigilisse lõppvooru. Annaliisa on kahel maakondlikul olümpiaadil (bioloogias ja emakeeles) teiseks tulnud.
Mõlemad tüdrukud osalenud edukalt aineolümpiaadidel. Eveliis bioloogias, inimeseõpetuses ja emakeeles lõppvooru pääsenud. Bioloogias sai esimese järgu diplomi, emakeeles kuuenda koha ja inimeseõpetuses jäi kuhugi keskpaika. Annaliisa sai nii maakondlikul emakeele- kui ka bioloogiaolümpiaadil teise koha.
Ka Joosep on end juba päris nutika tegelasena näidanud. Möödunud aastal, kui Väljaotsad telekast Rio de Janeiro olümpiamänge vaatasid, lõppes asi sellega, et Joosep kamandas kõik kodused Laiuse kooli staadionile ja korraldas seal oma pere olümpiamängud. Visati oda, heideti ketast, hüpati kaugust ja joosti sadat meetrit. Võitjad olid kõik, igaüks oma vanuseklassis. Hiljutiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ajal korraldas Joosep aga kodus Soomevere vallavanema valimised. Need jäid kahe võrdse kandidaadi vahel viiki.
Pole kunagi igav
Nii Vallo kui ka Eda kinnitasid, et nad pole pidanud oma lapsi eriti kasvatama, vaid pigem on nad kasvanud vanemate eeskuju najal. Töökasvatus on maal elavas peres ka kindlasti paremal järjel kui korterielanikel. Lastel on oma kohustuslikud peenrad, mis suvel ära tuleb rohida. Tõsi, seitsmesaja meetri pikkusi peedivagusid, nagu Vallo ise lapsepõlve töö- ja puhkelaagris, pole noored Väljaotsas kõplama pidanud.
“Aga ma ei usu, et meie lapsepõlv selle peedikõplamise pärast õnnetu oli. Samuti ei usu ma, et praegu kõigi laste lapsepõlv õnnelik on,” ütles Vallo.
Kuna viis tööpäeva veedab ta niikuinii spordi keskel, teeb ta nädalavahetusel parema meelega kodus maja ümber midagi kasulikku. Ent soojal ajal võtab ta meelsasti lastega koos jalgrattasõidu ette. Tiir ümber Kuremaa järve on näiteks päris paras rattasõiduteekond. Kui ujula töötab, minnakse kindlasti laupäeva õhtupoolikul sauna ja ujuma.
“See on ikka superluks värk, kui ujula on su maakodust vaid mõne kilomeetri kaugusel,” sõnas Vallo.
Kui tal vaba aega juhtub olema, siis ta loeb. Raamatusõber oli ta juba lapsepõlves ja tänu emale, kes oli Kuremaa poes müüja, jõudsid uued lasteraamatud ka regulaarselt tema kodusesse raamaturiiulisse.
“Raamatuid lugedes sai väga põnevaid elusid läbi elatud,” ütles Vallo. Praegu meeldib talle lugeda romaane, eriti selliseid, mis Eesti või ajalootaustaga. Näiteks Indrek Hargla Melchiori-lood on tal kõik läbi loetud. Lugemispisiku on isalt pärinud ka Eveliis ja Annaliisa. Eveliis on lisaks sellele andekas joonistaja.
Igal suvel teevad Väljaotsad ühe pikema ringsõidu. Tavaliselt Eesti piirides, aga korra on käidud ka Leedus. Mõned korrad aastas käiakse ka teatris. Nii et peret ei liida üksnes sport. Neil on muidki ühiseid huvisid.
“Isaga pole kunagi igav, temaga on alati lõbus,” kinnitas Eveliis.
“Isa on väga kohusetundlik ja järjekindel,” ütles Annaliisa.
Eda lisas:
“Lapsed ei karda isale oma muresid rääkida. Ja kui asju on võimalik huumoriga võtta, siis võtab Vallo neid huumoriga.”
Homne isadepäev möödub Väljaotsadel, nagu alguses öeldud, Tartus korvpalliväljakul või selle ääres.
“Tore on ikka, kui vanemad ja õde-vend platsi ääres kaasa elavad. Aga ega ma nende peale liiga palju ka mõtle: kui mäng käima läheb, unustad tegelikult üldse ära, kes seal väljaku ääres on,” sõnas Annaliisa.
Siiri Rahn, Laiuse Jaan Poska põhikooli direktor:
Väljaotsad moodustavad hästi toimiva pere. Vallo on küll perepea, aga Eda on tema kõrval tugev logistik, kes hoolitseb selle eest, et kõik jõuaksid sinna, kuhu nad jõudma peavad, ning et järgmise treeninglaagri kott oleks jälle valmis.
Eveliis ja Annaliisa on lisaks sporditegemisele superhead õppijad. Iga õpetaja saadaks nad kindlasti hea meelega oma aine olümpiaadile, aga tüdrukud peavad valikuid tegema, sest kõike ei jõua. Väljaotsa pere lapsed on sõbralikud ja abivalmid.
Vallo kui õpetaja eesmärgiks on kasvatada aktiivseid, kehaliselt arenenud ja hea rühiga inimesi: keegi pole ju sündinud kõvera selgrooga. Ning kui vähegi võimalik, viib ta lapsed koolist välja võistlema. Ega tal neid palju veenda pole vaja, sest suuremad lapsed on juba harjunud võistlemas käima ja nooremad joonduvad nende järgi.
Lisaks kehalise kasvatuse tundidele on Vallo andnud ka majandusõpetuse tunde. Ta läbis omal ajal vastava koolituse ja tänu temale saavad meie kooli lapsed aimu sellestki, kuidas majandusmaailmas asjad käivad.
Väljaotsadel on ilus kodu. Nende suures aias on mõni kooli grillipidugi ära peetud. Sellises kodus tuleb lastelgi tööd teha. Talvine lumelükkamine on tüdrukutel näiteks hästi selge.
Vallo üheks positiivsemaks jooneks on tema hea huumorimeel. See aitab tal lastega hästi läbi saada.
RIINA MÄGI
