Enne sisu juurde asumist tuleb peatuda sotsiaalse dialoogi vormil. Sotsiaalministeerium on üks kõige aktiivsemalt sotsiaalpartnereid kaasav riigiasutus Eestis. Kõik sotsiaalministeeriumis valmivad eelnõud räägitakse läbi nii tööandjate kui töövõtjatega. Seda on tehtud juba päris pikka aega ja tehakse ka edaspidi.
Aja, mille ametiühingud kulutavad koostööpartnerite süüdistamisele, võiksid nad hoopis pühendada läbirääkimistele nii tööandjate kui ministeeriumiga. Kui ametiühingud tegeleksid monoloogi asemel dialoogi pidamisega, oleks oluliselt lihtsam jõuda õiglaste lahendusteni.
Töötajad aktiivsemaks
Eestis on veidi üle 600 000 töötaja. Täna on väga raske ette kujutada põhjusi, miks sotsiaalministeerium peaks soovima Eesti elu alustalaks olevale töötajaskonnale halba.
Sotsiaalministeeriumi eesmärgid on lihtsad ? inimesed peavad saama töötada ning neil peavad olema head tingimused oma töö tegemiseks. Informatsiooni saamine ettevõtte majandusliku seisukorra ning plaanitavate töötajaid puudutavate muudatuste kohta kuulub heade töötingimuste hulka.
Samas tuleb tunnistada, et täna on töötajate huvi ettevõtte igapäevase käekäigu suhtes küllaltki passiivne. Suurendades kõigi töötajate rolli usaldusisiku valimisel, loome me aluse ka töötajate huvi suurenemiseks ettevõtte käekäigu vastu. Loomulikult ei tee ainult seadus kedagi aktiivsemaks ning sotsiaalministeerium plaanib tulevikus ellu viia meetmeid, mis aitaksid tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust aktiivsema koostöö kasulikkusest. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine on esimene samm selles suunas.
Miks peaks usaldusisiku valima üldkoosolek?
Töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikule on kogu töötajaskond andnud usalduse ja tal on ka vastutus kõigi töötajate ees. Seetõttu on just töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisik kõige õigem inimene esindama töötajate huve ning vahendama tööandja poolt edastatud teavet töötajateni ja vastupidi. Nendes ettevõtetes, kus ametiühingul on ettevõtte töötajate usaldus, ei muutu uue töötajate usaldusisiku seadusega peaaegu mitte midagi ? üldkoosolek valib ametiühingu esindaja oma usaldusisikuks. Seda kinnitab ka rahvusvaheline praktika.
Mõnevõrra teine on olukord nendes ettevõtetes, kus ametiühingud ei esinda kõigi töötajate huve. Kujutage ette olukorda, kus 100 töötajaga ettevõttes on ainult mõne töötajaga ametiühing ning side teiste töötajate ja ametiühingu vahel ei ole väga hea. Kas ametiühingu esindaja, keda töötajate üldkoosolek ei poolda, esindab ikka töötajate huve ning kas tal peavad olema mingid erilised privileegid? Tundub, et ametiühingute soov on kindlustada endale oma usaldusisiku positsiooni isegi siis, kui sellel isikul ei ole töötajate usaldust. Sotsiaalministeerium ei pea seda õigeks ? usaldus peab olema välja teenitud.
Tegelikult hindame me ametiühingu esindajate ?ansse saada ka üldkoosoleku poolt valitud usaldusisikuks küllaltki suureks ? ametiühingul on tihti kogemus ja ka vahendid kaasamise paremaks teostamiseks ning suures osas ettevõtetest seisab ametiühing kõigi töötajate huvide eest. Nendes ettevõtetes täidab ametiühing igati tänuväärset rolli ja ma olen veendunud, et ettevõtte töötajad tunnustavad seda tööd ametiühingu esindaja valimisega usaldusisikuks. Samas ei peaks ametiühingu esindajale tagama automaatselt usaldusisiku kohta ? vaja on ka töötajate usaldust. Kui seda ei ole, siis ei ole kasu ka vahenditest ja soovist ilmtingimata kedagi esindada.
Kas kolm tööpäeva on konsulteerimiseks piisav?
Ametiühingud toovad välja, et uue seadusega kärbitakse suurte ettevõtete kaasamistööks ette nähtud aega. Töötajate usaldusisikule on meie poolt partneritele konsulteerimiseks saadetud seaduses tõesti suuremates ettevõtetes informeerimise ja konsulteerimisega tegelemiseks ette nähtud kolm tööpäeva nädalas. Vana seadus, kus suures ettevõttes ei pidanudki töötajate esindaja muu tööga tegelema, oli selles punktis tasakaalust väljas.
Usaldusisik peab kaaluma mõistlikke info edastamise ja kogumise meetodeid. Kui usaldusisik valib tõesti info kogumise ja edastamise meetodiks iga töötajaga eraldi rääkimise 1000 töötajaga ettevõttes, siis ei jätku suure tõenäosusega ka tervest kuust nende tegevuste efektiivseks teostamiseks. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, millised on usaldusisiku ülesanded, ning mõelda, kuidas neid kõige efektiivsemalt teostada. Kui töötajatega konsulteeritakse mõistliku skeemi alusel, on kolm tööpäeva nädalas selleks tegevuseks igati piisav.
Kokkuvõtvalt tuleb tunnistada, et ametiühingute keskliit on viimasel ajal sotsiaalministeeriumiga sisulise dialoogi arendamise asemel tegelenud aktiivse agiteerimistööga. Liikmete värbamine on ametiühingute jaoks väga oluline töö ja seda ei saa neile pahaks panna. Halb on, kui see toimub sisulise dialoogi lörtsimise ja partnerite mustamise arvel.
Sotsiaalministeerium ei karda ametiühinguid, me tahame nendega koostööd teha. Sotsiaalministeerium soovib, et kõik töötajad oleksid teadlikud sellest, kes neid esindab, millised on selle inimese ülesanded ja kohustused ning kas ta teeb oma tööd kõigi töötajate huve arvestades.
Janno Järve,
Sotsiaalministeeriumi asekantsler
