|
|
Sopimetsa paekivimaardla Luige Kivi paekarjääri läheduses on kavas avada veel teinegi karjäär, kus saaks killustikku kaevandada. |
Möödunud teisipäeval kogunesid kavandatava karjääri avamisega ühel või teisel moel seotud inimesed Pajusi vallamajja, et arutada karjääri avamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Keskkonnamõjude hindamine algatati eelmise aasta aprillis Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt.
Sopimetsa maardlaalal asuv Luige Kivi karjäär alustas tegevust 2005. aastal. Eelmisel aastal jõuti seal kaevandamistöödega põhjaveetasemest madalamale. Sellest ajast alates on karjäärist vett välja pumbatud ning veetase madalam põhjavee tasemest. Varasemad geoloogilised uuringud näitasid, et Luige karjäärist tuleb aasta jooksul välja pumbata 247 tuhat kantmeetrit vett ning sellise koguse vee pumpamiseks anti arendajale ka vee erikasutusluba. Tegelikult on praegu välja pumbatud 36-45 tuhat kantmeetrit vett.
Veetaseme alanemine kardetust väiksem
Keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere sõnul näitavad eeldatust väiksemad veekogused, et Sopimetsa maardla lubjakivi on osutunud veevaesemaks, kui uuringute põhjal oletati. Edaspidi minnakse lubjakivi kaevandamisega Luige karjääris madalamale ja siis tuleb ka väljapumbatava vee kogust suurendada. Luige karjäärist on nüüdseks vett välja pumbatud enam kui aasta jooksul ja see on põhjustanud ka ümbruskonna veetaseme alanemise.
“Praeguseks on Luige karjääri osas välja kujunenud olukord, kus looduslikult juurde tuleva ja karjäärist väljapumbatava vee kogused on võrdsed,” selgitas Ain Põldvere. Seda näitab karjäärist 90 meetri kaugusel paikneva Lepiku talu salvkaevu veetase, mis on kaevandamisperioodi jooksul langenud 8,3 meetrit. Aastal 2003 oli Lepiku talu salvkaevu veetase 1,7 meetri sügavusel maapinnast, nüüdseks on see langenud 10 meetrini. Poole kilomeetri kaugusel karjäärist on veetaseme alanemise lubatud määraks kuni 7 meetrit ja kilomeetri kaugusel karjäärist kuni 1,1 meetrit. Karjäärist veelgi kaugemal on veetase alanenud tunduvalt vähem. Karjäärist väljapumbatav vesi puhastatakse eelnevalt settetiikides ning juhitakse seejärel Rutikvere peakraavi kaudu Põltsamaa jõkke.
Kaevandamismahte praegu ei suurendata
Karjääris toimuva kaasnevateks nähtusteks on müra ja tolmu teke, maapinna võnked, mõju maastikule ja inimeste elukeskkonnale. Põldvere sõnul on tänapäeval võimalik lõhketöid teha nii, et need ei kahjusta karjääri läheduses paiknevaid hooneid ega häiri ümbruskonnas elavaid inimesi. Senised mürataseme mõõtmised on tõestanud, et isegi siis, kui karjääris töötab korraga kogu tehnika, ei ületa sellest põhjustatud müra lubatud normi. Päeval on karjääris lubatud müratase 70 detsibelli ja öösel 60 detsibelli.
Põldvere kinnitusel pole praegu põhjust kaevandamismahtude suurenemist karta, sest mahu määrab tarbimine. Killustiku tarbimine on seoses majanduslangusega oluliselt vähenenud. Koosolekul osalenud ja karjääriga piirnevat kinnistut omaval proual oli kaevanduse arendajale hulk vastuväiteid. Ta väitis, et tegelikult saavad karjääri läheduses asuvad kinnistud kahjustada palju rohkem, kui ametlikult näidatakse. Samas ei olnud tema küsimused selgelt ja arusaadavalt formuleeritud ning koosoleku juhatajal tuli korduvalt küsijale meelde tuletada, et ta esitaks küsimusi Sopimetsa teise karjääri avamisega seotud keskkonnamõjude kohta. Koosolekul viibinud Pajusi valla esindajad lubasid küsimusi esitanud prouale saata hiljem koosoleku protokolli ärakirja.
Miks veel üks karjäär?
OÜ Moreen juhataja Juss Maurer:
„Karjääri avamisele eelneb väga pikk protsess. See ei toimu niisuguse loogika kohaselt, kus üks karjäär lõpetab tegevuse ja teine kohe selle järel alustab. Sopimetsa teise paekarjääri avamise protsessi alustasime umbes kaks aastat tagasi.
Majandus võib paari aasta möödudes taas tõusma hakata ja võib-olla jõuame me alles selleks hetkeks karjääri avamise ettevalmistustöödega niikaugele, et saame loa kaevandamiseks. Kindlasti ei hakka me Sopimetsa teises paekarjääris paekivi kaevandama enne, kuni killustikule pole uuesti tõsisemat nõudlust tekkinud.
Teadaolevalt on ju Eestis kasutamata suur hulk euromiljardeid.
Mis puudutab Sopimetsa teise karjääri keskkonnamõjude hindamise koosolekul häälekalt esinenud proua väidetesse, siis ei ela see inimene üldse selle karjääri läheduses. Loomulikult mõistan ma aga ka karjääride läheduses elavate inimeste muresid. Ei taha mina ega vist keegi teine ühtki karjääri. Samas peame me lähtuvalt riigi üldistest vajadustest toimetama selliselt, et tagada karjääride läheduses elavatele inimestele võimalikult elamisväärne keskkond ning varustada riik ja erasektor vajaliku killustikuga. Samas asub Kaltsiidi karjäär Kalana elamurajooni lähedal ja pole sellest hullu midagi. Kõik saavad rahulikult elada. Küllap inimesed mõistavad, et vald saab tänu karjäärile eelarvesse raha, mida ta omakorda valla erinevate vajaduste rahuldamiseks tagasi investeerib.
Paljudele inimestele kindlustab karjäär igapäevase töö ja sissetuleku. Pole kahtlust, et mõnes suuremas linnas elavad inimesed palju mürarikkamas ja saastatumas keskkonnas kui siinsete karjääride lähedus. Kui keegi tõesti tunneb, et karjäär talle tõsiselt liiga teeb ja kui ta seda suudab tõestada ning see uurimise tulemusena kinnitust leiab, eks siis tuleb tekitatud kahju ja ebamugavused arendajatel hüvitada. Samas on tore, kui selliseid aktiivseid inimesi koosolekutel osaleb, sest see annab arupidamistele omamoodi sära.
Küllap aitavad sellised teinekord ehk veidi liiga emotsionaalselt välja öeldud mõtted nii mõnegi muidu tähelepanuta jääda võiva probleemi äragi lahendada.”
Sopimetsa teine karjäär
*Karjääri suuruseks on kavandatud 31,2 hektarit
*Sellel kaevandamisalal on 4,2 miljonit kuupmeetrit paekivi
*86 protsenti Sopimetsa teise karjääri paekivist asub põhjaveetasemest madalamal.
iii
TOOMAS REINPÕLD
