“Siia saab ainult üks suur ruum, ligemale viissada ruutmeetrit, paras konverentside ja pulmade pidamiseks ja mistahes suurema rahvahulgaga ürituste jaoks,” osutab Marja Talli Tare hoovis olevale kunagisele mõisahoonele, kus mingil ajal on olnud hobusetall ning viimati ilmselt majandi lüpsikarja peetud. Loomaplatsid koos söögi- ja joogikohtade ning sõnnikurennidega on veel alleski. Tagumistes ruumides mööda pimedat kitsast koridori edasi minnes avab Marja ühe ukse, kust vaatavad vastu lagunenud loomasulud. “Sa vaata, kui ilus ? siinpool WC ja vannituba ja siin üks tuba,” näitab ta silmade särades. Siis jõuame ühest suurest laudauksest risu täis müüride vahele, kuhu Marjal on kindel plaan jällegi itaalia aed rajada, umbes samasugune nagu praegu Rannal. “Praht välja, taimed sisse, pingid ja lauad ka, siis saavad külalised siin istuda ja unistada…,” märgib ta justkui möödaminnes ja enesestmõistetavalt.
“Täitsa normaalne,” ütleb avala hingega soomlanna Marja oma eelseisvaid suuri ettevõtmisi kommenteerides, mis enamasti pikatoimelistele ja umbusklikuvõitu eestlastele ehk üpriski uskumatutena tunduda võiksid.
Pala valla Aasta Tegija
Kui poleks olnud võimalust kuulda, näha ja kaasa elada sellele, kuidas Marja enam kui kuus aastat tagasi Rannale lagunenud müüride asemele külalistemaja rajama hakkas, küllap peaks tema praegusi plaane ja mõtteid üksjagu pöörasteks ning teda ennastki vahest eluvõõraks ullikeseks.
Oli ju Rannalgi Marja tollal müüride vahel seistes elavalt ette kujutanud, mis ja kuidas seal kunagi olema saab ning pärast tubade plaanigi valmis joonistanud. Peaaegu niimoodi kõik välja kujuneski. Hiljem ehitati majale ka teine korrus kuue mõnusa külalistetoaga, pärastpoole aga õuele palkmaja. Marja Maja nime kandval külalistemajal on siiani väga hästi läinud. Veel kaks nädalat tagasi oli maja rahvast täis, kui Soomest sinna koolivaheaega veetma tuldi.
Marja on ka kohalikku ellu hästi sisse elanud ja ta tutvusringkond on Eestis juba päris suur. Eesti keele sai ta selgeks kiiresti, õige pea hakkas tantsima kohalikus rahvatantsurühmas ning käima käsitööringis. Temast sai varsti üks seltsielu eestvedajaid. Järjepidevalt on ta vahendanud ka humanitaarabi ümbruskonnale ja õpetanud rahvale soome keelt. Seepärast polnudki eriti imestada, et Marja Pala valla Aasta Tegijaks tunnistati. Üllatunud ja sügavalt liigutatud on ta sellest siiamaani. Tantsurühmast tuli Marja pärast Talli Tare soetamist siiski ära. “Kahju oli küll, aga ei taha teisi sellega kiusata, et alati proovidele ei jõua. Sünnipäevadel käin neil aga ikka edasi,” räägib Marja. Ent soome keelt õpetab ta nüüd Palamusel. “No nad helistasid nii kaua, et ma jäin nõusse. Väga tore rühm on.”
Veel jõuab
“Ma arvan, et jõuan veel midagi ära teha. Siin on mul veel arenemisvõimalusi. Rannal sai justkui kõik juba tehtud,” põhjendab Marja seda, miks ta oma Marja Maja maha jätta ja Alatskivil jälle otsast alata otsustas. “Kes selle kompleksi Rannal kunagi ostab, saab endale ilusa asja,” leiab ta.
Marja ei välistanud sedagi, et elumuutus võinuks ta ka Soome viia. “Kui oleks mõni hea idee Soomest olnud, ehk oleksin siis sinna läinud, aga tuli see siin,” ütleb ta lihtsalt.
Suve alguses Marjal veel Alatskivile tulemise mõtet ei olnud. “Juunikuus käis mul Alatskivilt massöör. Tema rääkiski, et Talli Tare on müügis. Ütlesin, et no mis siis, mind see ei huvita. Hind oli ka väga soolane. Hiljem oli juba hoopis teine hind ja siis hakkasin mõtlema, et see võiks tõesti olla koht, kus ma saan veel midagi ära teha,” räägib Marja.
Tallinna bussifirma OÜ Onu Mati Reisid omanik Kalev Kukk oli nõus koostööpartneriks hakkama ja nii saigi asi otsustatud. “Mul on sellest väga hea meel. Kalev on 25-aastane arukas noor mees. Nii et ükskord võin rahumeeli pensionile jääda. On, kes asja edasi viib. Tema perega viis mind kokku üks meie ühine tuttav Soomest. Sellest peale oleme Kaleviga juba koostööd teinud. Ta on Marja Majja bussiga turiste toonud. Muide, Kalevi kaksikud, kes varsti aastaseks saavad, on sündinud just Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril,” räägib Marja.
Restoran Apollo ja siseõuekontserdid
Edaspidi hakkab senine Talli Tare kandma restoran Apollo nime. Nime üle juurdles Marja päris kaua. Kui ta aga põhjalikumalt Alatskivi mõisa ja lossi ajalugu oli uurinud, jõudis arusaamisele, et Apollo ongi just see õige ja ajalooliselt põhjendatud. Nimelt olla lossi omanik Nolcken siia kunagi Apollo kuju toonud, mis hiljem Tallinna Kadriorgu viidi.
Igatahes alustatakse järgmise aasta jaanuarist põhjalikumat remonti ja aprillikuust alates on restoran Apollo iga päev avatud. Esialgu jätkatakse endisel moel: saab tellida peo- ja peielaudu, osta toite kaasa ja üürida ruume üritusteks. “Jõulude ajal tahaksin pakkuda ka soome jõuluroogasid. Neid olen ma käinud siinkandis ikka tegemas. Tartus tegin saami näituse avamisel põhjapõdrasuppi ja see meeldis küll kõikidele. Kahel aastal on mind kutsutud Palmse mõisasse soome toitusid tegema. Loodan, et nüüd saan siin teha,” plaanib Marja.
Edaspidise suhtes on tal siinses restoranis omad plaanid. Üks on kindel: siin peaks olema eelkõige mõnus söögikoht, mitte mingi joomapaik. Baarilett saigi juba välja lõhutud. See-eest võetakse käsile kaminate ehitamine. “Head sööki tahame pakkuma hakata, mitte liiga peent. Midagi omapärast ning värsket, tervislikku ja maitsvat, mitte mingeid friikartuleid. Võib-olla saab ka värsket Peipsi kala. Unistan ka sellest, et suvel oleks pakkuda küpsetisi, võimalikult palju ikka kõike omatehtut,” räägib tulevane restoranipidaja. “Head kokka oleks muidugi vaja, kes oskaks nii organiseerida kui hästi süüa teha.”
Ligemale 1400 ruutmeetri suurune siseõu aga justkui kutsub igasugu väliüritusi korraldama. Marja lubab, et juba eeloleval suvel võetakse see kasutusse, hakatakse pidama laatu ja kontserte. Päris kindlasti on tulemas paar-kolm heategevuskontserti, milleks juba kokkulepped sõlmitud.
Konkureerida ei taha
Et läheduses avati hiljuti Kivi baar, selle üle tunneb Marja ainult heameelt. “Mina konkureerida ei taha, parem teen koostööd. Kaks kohta on ikka parem kui üks. Eriti suvel, kui Alatskivil juba lossi pärast nii palju rahvast käib. Selle baari omanik on mulle ka tuttav. Ütleski mulle, et tal on hea meel, et see just mina olen, kes siin tegutsema hakkab.”
Alatskivi mõisast on Marja lausa vaimustuses. “Kui ilus siin ikka on! Ja kui veel park ka edaspidi korda tehakse. Loodan, et kui tulevikus saame majutuskohad valmis, hakkab siin ka rohkem eestlasi käima, Marja Majas olid ju suurem osa külalistest soomlased.”
Raha plaanib Marja taotlema hakata ka eurofondide kaudu, sest omal jõul ei tule päris kindlasti välja. Kevadel on aga talgulisi oodata, juba praegu on küsitud, millal talgud tulevad. Rannal saigi väga palju soomlastest sõprade talgutööga tehtud. Nüüd on juba õige palju sõpru ka siinpool lahte.
VAIKE KÄOSAAR
