Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses avalikul arutelul kohalike elanikega kohtunud siseminister Jüri Pihl pidas päästeteenistuse töös läbi viidud reformi õigustatuks.
Foorumil osalenud Jõgeva linnapead Viktor Svjatõsevi huvitas, kas pärast hoogsat töötajate vähendamist on siseministeeriumil plaanis Jõgeva päästekomando üldse ära kaotada. Sellele küsimusele vastas Pihl järgmiselt: „Ega praegu töötajaid ja raha kusagilt juurde ei tule.” Konkreetset vastust minister linnapea küsimusele siiski ei andnud.
Oma sõnavõttu alustas siseminister jätkuvalt aktuaalsena püsiva teemaga ehk eelarvekärbetega. Kokku kärbiti riigieelarvet võrreldes möödunud aastaga kümme protsenti. „Piltlikult võeti eelarvekärpega igalt Eesti inimeselt ära 6000 krooni,” ütles minister, tõdedes, et kui seda poleks tehtud, oleks raha otsas juba enne sügist. Tema sõnul oli möödunud aastatel liikvel meeletu hulk virtuaalset raha, millel reaalne tagatis puudus. „Kõige hullem seis ei ole, sest kasutamata on veel Euroopa struktuurifondi raha,” lisas Pihl.
Tümitatakse ministeeriumide ametnikke
Veel kinnitas minister, et vale on rääkida „pahadest riigiametnikest”, kes kandivad raha kõrvale, võtavad vastu valesid otsuseid jne. „Kui meedias räägitakse pahadest riigiametnikest siis viidatakse igale õpetajale, politseinikule, päästeteenistujale või piirivalvurile, sest kõik, kellele maksab palka riik, on ju riigiametnikud. Siiski peetakse meedias silmas ministeeriumide töötajaid,” selgitas Pihl.
Vaatamata politseinike koondamistele, on siseministri andmeil kuritegevus viimase aasta jooksul oluliselt vähenenud. Suurenenud on küll varguste hulk, kuid Pihli sõnul on see tõenäoliselt tingitud möödunudaastasest seadusemuudatusest, mille alusel arvatakse ka pisivargus kriminaalkuritegude hulka.
Siseminister Pihl lükkas ümber müüdi, nagu teeniksid politseinikud karme trahve tehes riigile raha. „Keskmine trahv on alla keskmise maksimaalsest trahvimäärast,” kinnitas ta, lükates ümber ka väite, nagu liiguks Eesti politseiriigi poole. Mis puutub Pronksiöö korraldamises süüdistatavaid Klenskit, Linterit ja Revat, siis siseministri hinnangul mõistetakse nad süüdi mõnes kõrgemas kohtuastmes. „Kui asi läheb riigikohtuni välja, siis usun, et seal mõistetakse nad kindlasti süüdi,” kinnitas siseminister ning lisas, et praegu on Eesti Pronksiööga sarnanevaks mässuks paremini ette valmistatud kui tunamullu.
Veel lisas ta, et vaeva tuleks näha eestlaste ja muulaste vaheliste suhete parandamiseks. „Üksteise vastandamine, et teie olete fašistid ja teie okupandid, võib tulemusteta kestma jäädagi, ning loota, et 30 protsenti meie rahvastikust (nii palju elab Eestis muulasi – toim.) üleöö haihtuks, on liiga naiivne. Pigem tuleks ühise tuleviku ja koostöö nimel pisut vaeva näha,” rõhutas siseminister.
Mullu oli 102 korruptsioonisüüdistust
Pärast Herman Simmi spionaažiskandaali on käinud pidevad arutelud, kuidas NATO ja EL sellesse suhtuvad ning kas Eesti kaotab nende liitude silmis palju usaldust. Pihl sõnas reedesel arutelul üsna kindlalt, et skandaal ei mõjuta Eesti staatust NATO ja ELi silmis negatiivselt.
Mõnede kuulajate hinnangul käitub meedia ebaobjektiivselt, kajastades vaid Keskerakonda puudutavaid korruptsioonisüüdistusi ja skandaale. Selle peale sõnas siseminister, et tema ega keegi teine ei saa meediat suunata ning öelda, millest peaks kirjutama ja millest mitte. „Möödunud aastal oli Eestis 102 korruptsioonisüüdistust, kuid laiem avalikkus teab neist vaid mõnda üksikut. Väljaanded otsustavad ise, milliseid sündmusi nad kajastavad,” sõnas Pihl.
iii
EILI KOITLA
