Puurmani vallas Altnurga külas Rulli talus asuv katseseade, mida kutsutakse ka Siniseks Konradiks, alustas reedel tagasisõitu Saksamaale.
Katseseadme abil uuriti Alam-Pedjal kasvava heina kasutamisvõimalusi biokütusena. Nimelt leotas seade hakitud silo kuuma veega ja eraldas massi tigupressiga tahkeks ja vedelaks osaks. Vedelik läks biogaasireaktorisse ja seal toodetud gaasi kasutatakse leotusvee kuumutamiseks ja tahke osa kuivatamiseks. Katlaid kahjustavad ühendid peaksid leotusprotsessi käigus silost välja ligunema ning nii on võimalik saada väärtuslikke pelleteid.
Eesti Maaülikooli doktorant Indrek Melts ütles, et selle lühikese ajavahemiku jooksul, mil katseseade Eestis oli, võtsid nad koos kolleegidega erinevaid proove silost, tahkest ja vedelast osast.
Proovid saadeti Saksamaale
“Saime seadme tööle, aga mitte maksimaalse võimsusega. Biogaasi hakkas tekkima umbes 20 päeva möödudes seadme taaskäivitamisest. Biogaasi me katlas küll ei põletanud, aga seda tekkis teoreetiliselt 400 liitrit päevas,” rääkis Melts. Tema sõnul on proovid teaduslike uuringute jaoks saadetud Saksamaale, aga vastuseid kahjuks veel ei ole.
Ta loodab, et tulemustega on võimalik tutvuda hiljemalt järgmise aasta alguses.
“Kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmine biomassist on ainult üks võimalus, mille otstarbekust me püüame projekti PROGRASS raames uurida. Ma usun, et mingi alternatiivne kasutus leitakse mitte ainult luhaheinale, vaid ka teistelt poollooduslikelt rohumaadelt kogutud heinale,” märkis Melts.
Rulli talu peremees Udo Valge ütles, et juhul, kui heina ükskord kütusena kasutada saaks, siis peaks pelleteid tootev seade katseseadmest tunduvalt võimsam olema.
Vedamine on kulukas
Tehnoloogiat tutvustas projekt PROGRASS, mida Eestis rahaliselt toetavad Life+ programm ja Eesti Maaülikool.
Sinine Konrad pidigi Eestis töötama septembri lõpuni ning sõitma mõneks ajaks Saksamaale. Seejärel läheb seade kuni tuleva aasta jaanuarini Suurbritanniasse Wales’i, tulevaks suveks tuleb aga uuesti Eestisse tagasi, sest projekt uurib nii Eesti, Saksamaa kui ka Wales’i looduskaitseliste väärtuslike rohumaade hooldamist. Alles tuleval sügisel langetavad koostööpartnerid otsuse, kuhu Sinine Konrad lõpuks pidama jääb, sest seadme vedamine on võrdlemisi kulukas.
i
HELVE LAASIK
