Mihklikuu kujunes väga soojaks, kuu keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest kahe kraadi võrra kõrgemaks. Tänavusest soojem on olnud september viimase 87 aasta jooksul seitsmel korral.
Temperatuurirežiim püsis tavapärasest kõrgemana peaaegu kogu kuu vältel. Ilm oli normist jahedam ainult teise dekaadi algul kahel päeval ja kuu viimastel päevadel. Esimesel kümmepäevakul tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid veel kuni 21-23 kraadini ning öösel oli sooja 11…15 kraadi. Sellised temperatuurid vastavad südasuvisele ajale juuli lõpul või augusti algul.
Ka kuu teisel poolel oli üksikutel ööpäevadel keskmine õhutemperatuur normist enam kui 5 kraadi võrra kõrgem ja maksimumtemperatuurid tõusid kuni 18 kraadini.
Muru vajas niitmist
Päikest oli vähe ja temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksed. Tugevat öökülma ei esinenud. Jõgeva andmetel temperatuur õhus alla nulli ei langenud, maapinna lähedases õhukihis esines külma 12. ja 13. septembril ning kuu viimastel päevadel. Minimaalne temperatuur langes mõlemal külmal perioodil kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal kuni –2, rohu kohal –4 kraadini. Aedadesse põõsaste vahele need külmad ei jõudnudki. Suvikõrvitsad ja daaliad õitsesid kuu lõpuni, samuti jätkus hoogne rohukasv ja muru vajas niitmist.
Vaatamata soojadele ilmadele hakkasid metsad juba kuu algul lehtedest hõredamaks muutuma ja puuvõradesse tekkisid esimesed värvilised laigud. Seeni oli maas olevate värviliste lehtede tõttu raskem üles leida. Kuu lõpuks olid sookased juba peaaegu raagus, arukased kollased, vahtrad ilusad värvilised, aga samas enamik pargipuid-põõsaid (pärnad, tammed jt) alles täiesti rohelised ja lehes.
Taliviljaoraste kasvuks oli soojust rohkesti ja varasemad, juba augusti lõpus tehtud külvid jõudsid tugevalt võrsuda. Üksikutel taimedel võis leida kuni viis võrset. Septembri esimese dekaadi lõpus külvatud talivili oli teise kuni kolmanda lehe arengufaasis. Taimede kasvuks kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kogunes Jõgeval kuu jooksul ligi 230 kraadi, s.o 50-60 kraadi tavapärasest enam.
Vihma sadas sageli, kuid kogu kuu sademete summa jäi normist väiksemaks. Maakonnas tuli esialgsetel andmetel vihma 38-60 mm, mis moodustab normist 60-90 protsenti. Tugevamad olid sajud 3.-7., 13.-14. ja 24.-25. kuupäeval. 24. septembril esines äikest. Kümnel hommikul oli Jõgeval udu, mis mõnikord hajus alles lõunaks.
Oktoobris veel külmaks ei lähe
Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeval 1922…2008. aasta andmetel? Tavaliselt jätkub kuu algul veel taimede kasvuperiood ja see katkeb kuu teisel poolel. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on esimestel päevadel olnud keskmisena seitsme kraadi piirimail ja päeval on olnud veel üle kümne kraadi sooja.
Oktoobri absoluutne maksimaalne õhutemperatuur (20,8 °C) mõõdeti 1981. aasta 2. oktoobril. Kuu jooksul sagenevad külmad ööd ja vihma hulka võib tulla lumelörtsi. Absoluutseks minimaalseks temperatuuriks on õhus mõõdetud ‑18,5 kraadi, see oli 1926. aasta 26. oktoobril. Viimati oli oktoobris enam kui 10 kraadi külma 2003. (‑14,2 °C) ja 2002. (-15,7°C) aastal.
Lumikate on moodustunud oktoobris Jõgeval 1922. aastast alanud vaatluste järgi 33 aastal ja ühel aastal (1941) jäi juba 27. oktoobril maha sadanud lumi püsima kogu talveks. Maksimaalseks lume paksuseks on oktoobris mõõdetud 10-12 cm (1926 ja 1973). Oktoobris ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavaliselt veel püsivalt alla 0 kraadi ei lange.
LAINE KEPPART,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
