Venemaa embargo on viinud olukorra Eesti piimandussektoris niikaugele, et riiklike toetusteta on ohus kogu siinne piimatootmine.
Sellel nädalal möödub aasta Venemaa poolt Euroopa Liidu toiduainetele impordikeelu kehtestamisest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Piimaliit saatsid eile vabariigi valitsusele ja riigikogule ühispöördumise, milles avaldatakse sügavat muret piimaturul juba pikemat aega valitseva keerulise olukorra pärast ja kutsutakse üles rakendama piimandussektori toetuseks riigipoolseid kriisiabimeetmeid.
“Piimasektoriga seotud sidusettevõtted, näiteks pangad ja sisendite tarnijad, on piimandussektorit pikkade maksetähtaegadega toetanud juba aasta, kahjuks pole piimasektor sarnast tuge ja mõistmist leidnud valitsuselt. Valitsuse abi sektorile annaks usku ja lootust ka teistele piimasektori edasisel toetamisel kuni kriisi lõppemiseni,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna ja Eesti Piimaliidu esimees Jaanus Murakas.
Riik peab olema põllumehele solidaarne
AS Pajusi ABF juht Lembit Paal sõnas, et ükski Eesti piimatootja ei kahtle riigipoolse toetuse vajalikkuses, sest praegused piimahinnad ei kata isegi tootmiskulusid. “Kui me ühtse riigi ja rahvana oleme võtnud vastu poliitilise otsuse Venemaale kaupa mitte tarnida, siis tuleks riigil üles näidata solidaarsust meie tootjate suhtes ning tegeleda tekkinud tagajärgedega,” mainis Pajusi ABF juht. Lembit Paal tegi kiire arvutuse ning sõnas, et tema ettevõttel on piimandussektoris valitseva kriisi tõttu saamata jäänud üle poole miljoni euro. Hakkama saadakse piimandusettevõtetes vaid teiste tegevusvaldkondade toel.
Seniste riigipoolsete poliitiliste valikute jätkumisel on Eesti piimatootmisettevõte võime tootmist jätkata tõsises ohus. Tänaseks oleme juba kaotamas ligi kümnendikku Eesti piimakarjast. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida, nimelt lõpetas sel aastal Jõgevamaal piimatootmise Jõgeva valla üks suurimaid tööandjaid AS Perevara. Piimatootmise allakäik annab valusa löögi kogu riigi majandusele, ekspordile ja töökohtadele nii maapiirkondades kui linnades.
Kvooditrahvid toetustest suuremad
Eesti põllumajandus- ja piimatootjate esindusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt kriisiabimeetmete rakendamist ja piimasektori toetamist siseriiklikest vahenditest. Lisaks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu viivitamatult vaja avada piimatootjatele võimalus, mis aitaks tootjatel ka endal rakendada meetmeid turuolukorra stabiliseerimiseks. Sektori kindlustunde, jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks on vältimatult vajalik tuleva aasta riigieelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maksmiseks 21,5 miljoni euro ulatuses. Maaeluministrile saadeti ka eraldi ettepanekud piimanduse küsimuse käsitlemiseks Euroopa Liidu tasemel.
Lembit Paal nentis, et möödunud aasta lõpul saadud ühekordne riigipoolne toetus on kolm korda väiksem nende ettevõttele rakendunud kvooditrahvist. Et olukord piimandussektoris paraneks, tuleb arvesse võtta ka piimatootjatele langenud kohustusi. “Nüüd anti küll võimalus kvooditrahvid ajatada, kuid hetkel on seis selline, et millalgi tuleb need siiski tasuda,” lisas Paal.
“Pikaajaline kriis nii sealiha- kui piimaturul ja sealihatootmist ohustav aafrika seakatk on viinud Eesti põllumajandussektori olukorda, millest võib kujuneda viimaste kümnendite üks tõsisemaid katsumusi Eesti põllumajandusele. Tekkinud olukorra leevendamiseks on valitsuse otsustav ja kiire sekkumine muutunud vältimatuks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Lembit Paal arvas, et ilma riikliku sekkumiseta on Eesti piimatootjatel kaks võimalust: kas tegutsemine lõpetada või jätkub tootmine siin vaid välisinvestorite käe all. Veel avaldas Paal suurt nördimust praeguse maaeluministri Urmas Kruuse distantseerumise üle probleemist. “Minister ise pole astunud ühtegi sammu kriisi leevendamise nimel, nii saamatut ministrit kogu Eesti taasiseseisvumise jooksul ma ei mäleta,” sõnas Pajusi ABF juht.
Piimaturu kriis on tabanud tervet Euroopat ja eksportturgudel kaubeldavate piimatoodete hinnad on drastiliselt langenud. Või, juustu, lõssi-, piima- ja vadakupulbri hinnad on aastaga langenud kuni kolmkümmend kaheksa protsenti. Turuhinnad on väga madalad juba pikemat aega. Venemaa impordipiirangud on põhjustanud drastilise piima kokkuostuhinna languse Eesti põllumajandustootjate jaoks. Käesoleva aasta juunis maksti põllumeestele piimakilo eest keskmiselt 23,3 senti, mis tähendab aasta võrdluses pea kolmandiku suurust hinnalangust. Põllumajandusettevõtetele on piima müügist aastaga tekkinud umbes 42 miljoni euro suurune kahju. Piimaturu olukorra paranemist pole lähiajal oodata ja turuosalised kardavad lähikuudel piimaturu jätkuvat langust.
Padar: Valitsus peab leidma lisaraha seakasvatuse ja piimanduse toetamiseks
Maaelukomisjoni esimehena toetab Ivari Padar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Piimaliidu eilset ühispöördumist valitsusele.
“Meie põllumajandus on üle elanud mitmeid keerulisi aegu, kuid praegune olukord on ülimalt murettekitav. Majanduslike probleemide, sealhulgas maailmaturu madalate hindade kõrval survestavad piimalehma- ja sealihasektorit poliitilised põhjused ja seakatk,” lausus Padar.
Padari sõnul peab valitsusel jätkuma arukust arvestada põllumeeste muredega peatselt algavatel läbirääkimistel nii koalitsioonileppe täiendamise kui järgmise aasta eelarve üle. “Ees ootab pingeline eelarvedebatt riigikogus. Erakorralised olud nõuavad erakorralisi samme,” ütles Padar. “Riik ei käitu heaperemehelikult, kui ta laseb rasketel aegadel olulistel põllumajandusharudel allavoolu minna.”
Padari hinnangul on mõistlik planeerida nii 2016. kui 2017. aasta eelarvesse täiendavaid vahendeid Maaelu Edendamise Sihtasutuse tugevdamiseks ja piimalehma otsetoetusteks. “Lisasummad tuleb leida ka täiendavateks tõuaretustoetusteks ja PRIA IT-süsteemide uuendamiseks,” ütles Padar.
Maaelukomisjoni esimees pidas väga vajalikuks, et 7. septembril Brüsselis toimuv Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu rahuldaks taotluse, mis võimaldab kriisiriikidel maksta siseriiklikult erakorralisi piimalehmatoetusi. “2015. aasta alguses jättis Eesti kahjuks selle võimaluse kasutamata, ” tunnistas Padar.
Allikas: riigikogu pressiteenistus
EILI ARULA
