Seda, miks Maie Luht maalib, olin talt juba 2005. aasta märtsis samas paigas toimunud isikunäituse puhul küsinud. Tookord vastas ta, et ei oska lihtsalt enam maalimata olla ja lisas: “Kaua sa, pensionärist inimene, ikka ainult raamatut loed või telekat vaatad! Maalimise tuhin tuleb mõnikord peale kui palavik: siis ununevad kõik muud tööd-toimetused, söögitegemine kaasa arvatud.?
Vaevalt et ta nüüd midagi muud oleks vastanud. Seepärast ei hakanud üle küsimagi. Küsimus ?miks?? sai kohe loo alguses päevakorda võetud sellepärast, et minu meelest on see võti Maie Luhti loomingu mõistmiseks. Maie maalib seesmisest lustist ja iseenda jaoks. Et ta seda teeks just nii, ?nagu nokk loodud?, ei saa nüüd küll enam vist öelda, sest ta on juba natuke kooli poolt ?rikutud?: koos paljude teiste Põltsamaa kunstiseltsi liikmetega tegi ta läbi kohaliku kunstikooli viieaastase täiskasvanute kursuse.
?Mulle meeldib just Maie suhtumine,? ütles kunstiseltsi eestvedaja ja kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. ?Ta ei pidanud soliidsele eale vaatamata kunstikooli tulekut sugugi paljuks. Ja kuigi kõik ülesanded talle seal meelepärased polnud, tegi ta need nurisemata kaasa. Minu arust on ruumi- ja värviperspektiivi tema maalidesse juurde tulnud. Ja intuitsiooni varal maalimise kõrval katsetab ta nüüd vahel midagi ka teadlikult.?
Graafika kallal nokerdamine Maiele kui maalijahingega inimesele Etheli sõnul küll ei sobinud. Abstraktse kunsti tegemine samuti mitte: see nõuab liiga teistmoodi mõtlemist. Maie mõtleb omamoodi. Tal olevat näiteks alati mingid lihtsad ja loogilised seletused selle kohta, miks asjad tema piltidel on just nii, nagu nad on.
?Maie on kõige kogenum, parem ja viljakam Põltsamaa harrastusmaalija,? ütles Ethel Hakkaja.
Müstiline valgus
Küllap sellepärast Põltsamaa kultuurikeskuse rahvas vaba galeriiaega just Maiele pakkuski.
?Vastasin esimese hooga, et kümmekond pilti ehk saan kokku, aga kui kodused varud üle vaatasin, pojalt mõned asjad ?tagasi laenasin? ja pilte juurde maalisin, tuli kokku palju rohkem,? ütles Maie Luht. ?Näituse pealkiri tuli ka kohe välja pakkuda. Kuna ma sel hetkel veel ei teadnud, millest näitus koosnema hakkab, saigi pandud selline mitte midagi ütlev nimi.?
23 näitusetööd on sündinud viimase viie aasta jooksul. Kõige rohkem on autorit inspireerinud maastikud: nii kodumaised kui ka kaugemad. Eriti tugeva paari moodustavad talvist metsa kujutav ?Valge vaiba all? ja ?Kadakane maastik?. ?Vaade aknast? eristub teistest piltidest oma müstilise valgusega.
?Tegelikult avanes selline vaade ühel möödunud suve vihmasel päeval mu kodutrepilt, mitte aknast,? selgitas Maie Luht. ?Olen selles majas elanud oma paarkümmend aastat, aga sellist pilti polnud varem nägema juhtunud: ebamaine valgus, vihm ja kõnniteelt üles pritsiv vesi lausa sundisid maalima.?
Vihmapilt on tõesti muljetavaldav. Tõsi, Ethel norib natuke plangu ja värava kallal: et Maie on neid jäädvustades maali peal joonistama kippunud. Ta ise on aastaid tagasi sama asja eest kunstnik Riho Hüti käest sugeda saanud, seepärast oskab norida. Aga ikkagi on pilt hea.
Kõige üllatavama elulooga pilt on ?Unistus sünnilinnast?, millel Maie Luht on kujutanud Põltsamaa suurt silda, ainult et mitte praegust, vaid sõjaeelset kivisilda. Seda pilti maalis Maie Luht koduõues puuriida najal ja sinna see kaheks aastaks seisma jäigi: vihma ja päikese meelevalda. Kui Maie seda lõpuks lähemalt uurima hakkas, selgus, et pildil pole häda midagi. Ainult liiga suur tundus olevat. Mistõttu Maie otsustas sellel tüki maha saagida. Ärasaetud tükile üritas ta uut pilti maalida, aga see ei võtnud enam värvi peale. Nii sündis ülalt alla valguvate värvitriipudega pilt, mis sai nimeks ?Vihmasadu?. Defekti saab kunstis tihti efektiks muuta.
Luubiga Aivazovski kallal
Figuraalseid kompositsioone on näitusel vaid üks. Või õigemini poolteist: groteskne ?Anorektik tule ääres? ja ?Lilled sinule?. Viimasel on esiplaanil küll lillesülem, ent näha on ka fragment eevaülikonnas lillehoidjast. Lilli ilma inimeseta on Maie samuti maalinud. Needki tulevad tal head välja. Eriti astrid, mis on maalitud natuurist.
?Külalised tõid mulle möödunud sügisel ühe astrikimbu ja siis äkki taipasin, et ma ei olegi kunagi astreid maalinud. Lausa patt olnuks võimalust kasutamata jätta,? ütles Maie Luht.
Ethel Hakkaja meelest on üks koloriidi ja kompositsiooni poolest tugevamaid näitusetöid ?Kanamunad laual?. Selle maalis Maie oma kööki üles riputamiseks. Ent poeg tegi sellele niisuguse raami, mis kööki üldse ei sobinud. Ja sai maali endale. Oma kööki maalis Maie aga uue, dekoratiivses laadis pildi ? ?Köögipildi puuviljadega?.
Veel leiab vaataja näituselt ühe ammutuntud pildi: koopia kuulsa vene meremaalija Aivazovski ?Üheksandast lainest?.
?Kui ülemöödunud aastal kunstiseltsis koopiateema käsil oli, tahtsin mina just seda Aivazovski maali kopeerida, aga Etheli meelest oli see liiga uus: ta soovitas mõne veel vanema meistri maali eeskujuks võtta. Aga oma lõbuks tegin ma pärast selle Aivazovski ka ikka ära,? ütles Maie Luht. ?Algul mõtlesin, et mis need meri ja taevas teha on, aga pärast andis nendega maadelda. Laeva ja inimestega nägin kõige rohkem vaeva: et raamatus olev reproduktsioon polnud kuigi suur, pidin luubiga uurima, mida seal täpselt kujutatud on.?
Maie ja teiste Põltsamaa kunstiseltsi liikmete maalitud klassikatsitaadid ehk XV-XVII sajandi vanade meistrite tööde koopiad on praegu väljas Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Ülemöödunud aasta oli Põltsamaa kunstiseltsis kuulutatud nimelt koopia-aastaks. Koopiate maalimine on aga teatavasti tuntud ja tunnustatud kunstiõppe meetod. Möödunud aastal tutvusid kunstiseltslased aga graafikatehnikatega. Detsembris Põltsamaa kultuurikeskuses üleval olnud graafikanäitusest, mis oli üksiti seltsi aastanäitus, jäi allakirjutanul pühadesaginas paraku kirjutamata. Aga tegelikult oli näitus vaatamist ja kirjutamist igati väärt.
?Vaatajatele meeldis meie graafikanäitus väga ja paljudele seltsi liikmetelegi pakkus sellega tegelemine piisavalt põnevust,? ütles Ethel Hakkaja. ?Lähiajal tuleb Kumu graafikaõpetaja Loit Jõekalda meie graafikatöid üle vaatama ja hindama, mida oleme õigesti, mida valesti teinud. Ma ise olin ju kasinasti kolm tõmmist teinud, kui juba teisi juhendama pidin hakkama.?
Loodetavasti jõuab ka põltsamaalaste graafikanäitus kunagi Jõgevale.
RIINA MÄGI
