Mõelda vaid, noortepeod Kadriorus, turvaelemendita sajakroonised ja defektsed viiesajased, nüüd õlireostus Loode-Eestis. Kui mured rahatähtedega välja arvata, siis on meedias neid teemasid käsitledes argumendid ununenud kaugele tagaplaanile ja kõrgele lipumasti tõmmatud emotsionaalse lahmimise lehviv plagu.
Mis võib olla see põhjus, miks Kadrioru puhul rahvale jõhkralt valetati (räägiti ju algul salajastes dokumentides sobramisest, lipu rüvetamisest ja narkootikumide kasutamisest, nüüdseks on selge, et midagi niisugust pole kunagi olnud) ja nüüd nõutakse, et tagasi astuks minister, kelle haldusalasse merereostuse avastamine ja tõrje ei kuulu?
Viimaste päevadega on saanud täiesti selgeks, et argumendid opositsiooni ei huvita. Pärast kolmapäevast infotundi teatasid nad tuima rahuga, et on rahul siseministri vastustega. Nimelt ütles minister, et tal pole raha, inimesi ega vajalikke riistu ja seepärast jättiski talle alluv ametkond oma ülesanded täitmata.
Kuidas saab sellise vastusega rahul olla?! Opositsioon aga oli, neile ei meeldinud hoopis see, et keskkonnaminister Villu Reiljan tsiteeris määrust, mille Mart Laari valitsus 2000. aastal toonase keskkonnaminister Heiki Kranichi nõudmisel vastu võttis: merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisel sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel anti Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva Keskkonnainspektsiooni õigused ja kohustused üle Siseministeeriumi valitsemisalas olevale Piirivalveametile.
Isamaaliit ja sotsid näitavad nüüd üles poliitilise silmakirjalikkuse kõrgpilotaa?i ja teatavad, et neid ei huvita õigusakt, mille nad ise omal ajal vastu võtsid. Neile on praegu kasulik tampida Rahvaliidu esimeest ja seda nad ka teevad, öelgu seadused mida tahes.
Miks opositsioonierakonnad niimoodi käituvad ja igasuguse häbitundeta kasutavad tuhandeid surnud linde oma maine upitamiseks? Põhjus on lihtne ? Rahvaliidust on viimaste aastatega saanud Eesti üks tõsiseltvõetavamaid erakondi, kes liikmeskonnalt on suurim ja populaarsuselt kindlalt kolme suurima hulgas. Erinevalt Isamaaliidust ja sotsidest on Rahvaliit ka tõestanud, et peab alati valimistel antud sõna. Keskmine pension on tõusnud, pered saavad teisest lapsest alates tulumaksusoodustust, tulumaksuvaba miinimum on tõusnud, põllumehed saavad Euroopast raha nii palju, kui see üldse lepingute alusel võimalik on. Seega on kõik meie suured lubadused täidetud.
Meeles tuleb pidada ka seda, et Rahvaliit kogus omal ajal üle 160 000 allkirja Eesti Raudtee ja Narva elektrijaamade erastamise vastu. Me suutsime päästa elektrijaamad, kuid raudtee libises isamaalaste ja sotside usinal taganttõukamisel spekulantide kätte. Tuletagem meelde, kuidas praeguste sotside, toonaste Mõõdukate selleaegne esimees Toomas Hendrik Ilves ähvardas, et kui me oma raudteed ja elektrijaamu ei müü, siis me Euroopa Liitu ja NATO-sse ei saa. Elektrijaamad jäid müümata, Eesti on mõlemas maailmaorganisatsioonis sees.
Nüüd tuli aga raudtee teema uuesti päevakorda, sest spekulandid on sealt oma kasu kätte saanud ja tahavad rööpad kolmekordse hinnaga edasi müüa. Loomulikult on omaaegsetele ärastajatele ülioluline, et see teema väga päevakorral ei oleks. Rahvas võib ju küsima hakata, kes maksab kinni miljarditesse ulatuda võiva kahju, mille Eesti riik selle rumala tehinguga sai.
Nii hakkasidki skandaalid pihta vaid mõni päev pärast seda, kui Rahvaliidu volikogu oli otsustanud, et raudtee tuleb õiglase hinnaga tagasi osta. Oma vigadelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ei häbene opositsioon nüüd mõnitamast presidenti ega manipuleerimast õliste lindude kustuva pilguga. Presidenti süüdistajate alatus ei kõigutanud, avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Arnold Rüütli toetus on tõusnud ja ta peaks kindlasti uuesti kandideerima. Inimesed arvavad hoopis, et meedia läks kaugele üle ebaeetilisuse piiri.
Vanarahvas ütleb, et tõde tõuseb, vale vajub, ja nii ei kõiguta opositsiooni valesüüdistused ka keskkonnaministrit. Eesti inimene ei ole rumal või kirjaoskamatu. Ta saab suurepäraselt aru, et üks minister ei saa vastutada üle-eelmises valitsuses tehtud vigade pärast ega tohi juhtida teise ministri valitseda olevat ministeeriumi.
URMAS PIRK,
Rahvaliidu Jõgeva maakonnaühenduse esimees
