Sätestati dioksiinide lubatud tase toidus

Pärast selle aasta novembrit ei tohi Euroopa Liidu turul olla enam mingit inim- või loomatoitu, kus nimetatud ainete määr lubatust kõrgem on. Dioksiinide maksimummäär kehtestati EL-s juba 2002. aasta juulis. Andmete ja teadusliku informatsiooni puudumise tõttu ei suudetud varem aga kehtestada polükloraalsete bifenüülide määra. Vahepeal on bifenüülide kohta ilmunud aga uusi andmeid. Seega sai võimalikuks ka bifenüülide määra reguleeriva seaduse vastuvõtmine. Uue seaduse eesmärk on takistada dioksiinide ja polükloraalsete bifenüülide sattumine toitumisahelasse. Viimati juhtus seda Belgias ja Hollandis möödunud kuul, kui dioksiine leiti sadades taludes kasutatud sea- ja linnutoidus. Mõni aeg hiljem leiti dioksiine juba ka Belgia sigade rasvast. Belgian toiduohutusamet vabandab dioksiinide sattumist loomasöödasse sellega, et mullu oktoobris olid kaks Tessenderlo Chemicalsi keemiatehase filtrit rikkis. Rikkele ei saadud õigeaegselt jälile. Seetõttu sattus töötlemata hüdrokloriidhape tehasest tema kliendi, loomasöödavabriku PB Gelatinsini ja sealt juba edasi taludesse. Tegu on viimaseil aastail juba teise juhtumiga, kus Belgias dioksiinid loomatoitu sattuvad. 1999. aastal tuli 200 karjatalul oma kari seetõttu hävitada. Üle kogu Belgia tapeti tuhandeid kanu ja sigu. Praegune saastejuhtum ei ole tollasega õnneks võrreldavgi. Dioksiine ja polükloraalseid bifenüüle sattub loodusse metsatulekahjudest ja vulkaanipurseteist. Enamasti on need ained pärit aga inimtegevusest ? kemikaali- ja terasetööstusest, värvidest, tselluloosist ja paberipleegitusaineist ning muidugi prahipõletusahjudest. Dioksiinid ja bifenüülid võivad põhjustada tõsiseid tervisehäireid, näiteks vähki, immuunsus- ja närvisüsteemihäireid, maksakahjustusi ja steriilsust. VOOREMAA