Tavaliselt lendab Saima Kalev hoopis Strasbourgi ja Brüsselisse. Ta esindab Eestit Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste kongressis, mis asub Euroopa Nõukogu juures ja samuti Regioonide komitees, mis asub Euroopa Liidu juures.
Esimene neist tegutseb Strasbourgis ja sinna kuulub 47 riiki, kaasa arvatud Venemaa, teine Brüsselis ja selles on esindatud 27 Euroopa riiki. Tööd viimases peab vallajuht olulisemaks.
“Regioonide komitee on lüli kodaniku ja Euroopa Liidu vahel. Regioonide komitee on nõuandev organ, selle peamine ülesanne on osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis, et esindada ning kaitsta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvisid. Seda tehakse põhiliselt Euroopa komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa parlamendile esitatavate arvamuste abil. Kõik eelnõud, mis komisjonist tulevad, läbivad Regioonide komitee vastavad komisjonid ja arvamused kinnitatakse täiskogu istungitel. Tema kinnitusel on parlament paljusid ettepanekuid arvestanud.
Omavalitsuste hääl
Nii EN Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste Kongressi kui Regioonide Komitee delegatsioonid kinnitatakse liikmesriikide valitsuse poolt neljaks aastaks. Liikmete kandidatuurid esitavad Maaomavalitsuste ja Linnade Liidud, nii et sellesse saavad kuuluda vaid omavalitsustesse valitud esindajad kuni oma mandaadi kehtimiseni.
Töö toimub, nagu mujalgi, poliitilisel tasandil. Regioonide komitees on neli poliitilist rühma: Euroopa Rahvapartei ehk EPP, Euroopa Sotsialistide Erakond ehk PES, Euroopa demokraatide ja liberaalide liit ehk ALDE ja Liit Rahvusriikide Euroopa eest ? Euroopa Allianss UEN-EA.
Rahvaliidu liikmena kuulub Saima Kalev viimasesse. Selles fraktsioonis on esindatud veel näiteks poolakad, iirlased, lätlased jne. Eesti rahvusdelegatsiooni UEN-EA-s ei ole ja Rahvaliidus on hetkel arutuse all, kas järgmistel valimistel ennast endiselt määratleda või liituda mõne teise fraktsiooniga.
“Võiks arvata et väikesel fraktsioonil pole jõudu, kuid kui tegutsetakse demokraatia põhimõttel, siis on väikesel suurega samasugune õigus otsustamisel osaleda,? selgitab Saima Kalev.
Regioonide Komitees, sarnaselt parlamendile, on samuti omad komisjonid, sest küsimused vaadatakse läbi vastavalt valdkonnale. Saima Kalev kuulub Säästva Arengu komisjoni ja Põhiseaduse komisjoni. Kehtib kokkulepe, et kõik delegatsiooni liikmed saavad komisjonide töös osaleda ja seetõttu annab põhiliige ühes komisjonis oma võimaluse või osalemise asendusliikmele. Nii on Säästva arengu komisjon see, mille töös Jõgeva vallavanem põhiliikmena osaleb, Põhiseaduse komisjonis käib aga tema asendusliige.
Lisaks neile on komiteel veel Territoriaal- ja ühtekuuluvus-, Majandus- ja sotsiaal-, Kultuuri- ja hariduspoliitika ning Välissuhete komisjon. Eestil on Regioonide Komitees seitse kohta ja ka seitse asendusliiget.
Komitee plenaaristungid toimuvad neli korda aastas ja need on enamasti Brüsselis, kuigi on ka väljasõiduistungeid. Fraktsioonide istungid ühitatakse tavaliselt plenaaristungiga, kuid mõnikord on ka teisiti. Eelmisel aastal näiteks toimus UEN-EA fraktsiooni istung Tallinnas. Komisjonide istungid on samuti peamiselt Brüsselis, 4-5 korda aastas.
Euroopa Nõukogu RKOV Kongressis on samuti töörühmaks säästva arengu komitee. Üks kord aastas toimub plenaaristung ja kahel korral komitee koosolek, enamasti Strasbourgis.
Strasbourg peaaegu lemmiklinn
“Strasbourg on peaaegu mu lemmiklinn!? hüüatab Saima Kalev. “Ta on ääretult armas, suhteliselt väike ja tal on saksa mõjusid, sest ta on olnudki ka Saksa linn. Transport on hästi korraldatud, uued trammi liiguvad vaikselt ja kiiresti, ühendus on mugav, aga kuna linn on suhteliselt väike, siis parema meelega ma jalutan läbi vanalinna.?
Strasbourgis on palju kanaleid, rohelust ja lilleseadeid, Saima Kalev ei väsi kiitmast loendamatuid lilleampleid, suuri hästi kujundatud ja hooldatud platse ja väljakuid, kanalitel liikuvaid laevu ja paate. Suur ja kaunis katedraal keset vanalinna on parim paik aja mahavõtmiseks.
“Õhtul natuke mõnes tänavakohvikus istuda on tohutu lõõgastus. Eriti kevadiste istungite aegu, kui meil veel seda rohelust ei ole, kui magnooliad õitsevad ja puud hakkavad lehte minema. See on ilus aeg!?
Tööpäevad on aga pikad ja viimastel aastatel pole Jõgeva vallavanem saanud enda jaoks aega maha võtta. “Vahetult enne istungi algust saan kohale ja kohe pärast lõppu tagasi koju. Pole aega, et linnas ringi vaadata. Brüsselile pole suutnud veel õiget tiiru pealegi teha,? tunnistab ta.
Regioonide Komitee töö Brüsselis toimub eurokvartalis. “Komisjonide istungile lähen nii, et sõidan öösel kodunt välja, istun lennukile pool seitse hommikul ja jõuan tööpäeva alguseks kohale. Õhtul kell 7 istun jälle lennukile, jõuan hilisõhtuks Tallinna lennujaama ja koju kella kolmeks öösel. Nii on möödunud 24 tundi ja hommikul tulen ma vallavalitsusse tööle,? räägib Saima Kalev.
Olemuselt konservatiiv
Töö Säästva Arengu komisjonis on Saima Kalevile südamelähedane. “Jah, sellel on mõtet ja see on minu jaoks huvitav! Olen ju hulga aastaid säästva arenguga otseselt tegelenud, puutusin sordiaretaja ja põllumajandusteadlasena keskkonna- ja põllumajandusküsimustega tihedalt kokku,? tunnistab ta. Säästev areng ei tähenda ainult looduskeskkonna säästmist, see on kompleksne mõiste, mis peab tagama ka majandusliku ja sotsiaalse säästlikkuse ning kus ruumilise planeerimise kontekstis on eriline tähtsus kultuurilise keskkonna säästlikul käsitlusel.
Tänaseks on teadlasest saanud poliitik, kes oskab poliitilise elu huvipakkuvaid aspekte nüüd enam märgata. Ennast olemuselt konservatiiviks nimetav daam tunnistab sedagi, et on juba hakanud kahtlema, et ehk see poliitika ongi mingil määral natukene räpane.
“Kui ma andsin nõusoleku poliitikasse tulla, siis arvasin ma küll, et seda on võimalik teha täiesti korrektselt, ausalt ja puhtalt. Selle veendumusega ma alustasin ja sellel veendumusel ma olin kaua aega. Siiski on tõenäolisem, et poliitika on poliitika ja on lihtsalt osa inimesi, kelle teod on räpased, nagu seda juhtub igas valdkonnas.?
Saima Kalev ei poolda feministlikke seisukohti ja on kindel, et ühiskondlikust elust rääkides ei saa lähtuda soost. “Kuigi mehele ja naisele on looduse poolt antud erinevad ülesanded, tuleb poliitikasse minnes olla inimene. Naine, kes tahab poliitikas osaleda, peaks suutma seda teha võrdväärselt. Ja kui ta intellektuaalselt tasemelt ja teadmistelt nõuetele vastab, siis ta ju ongi võrdväärne.?
Saima Kalevi kinnitusel ei ole aga õige panna naistele peale selliseid kohustusi, mida nad ise ei taha. Ka Euroopa Nõukogus KROV kongressi delegatsioonides praegu eeldatakse et naisi on 30%. Kõik riigid ei ole sellest kinni pidanud ja plenaaristungil on olnud arutusel, ka neid delegatsioone üldse lubada kongressi töös osalema.
Tasakaalukus loomuses
Olles olnud viis aastat vallavanem ja enne seda kaks aastat volikogu esimees, on Saima Kalev tunda saanud sedagi, et mõnikord on tahetud temaga manipuleerida. “Ehk on minust jäänud ekslik mulje, et olen selline leebe ja teen teiste tahtmist. Aga mul on oma kindlad piirid, millest ma kunagi üle ei astu. Tasakaalukus on mu loomuses, aga ma ei ütleks, et see on mingi eriline positiivne omadus. Ma lihtsalt ei taha kakelda ega tülitseda.?
Sisemine tasakaal aitas Saima Kalevil olla hulga aastaid EELK Jõgeva koguduse juhatuse esimees, korraldada kirikla ehitamist. Miks kirikla? Sest enamus inimesi eeldab, et kirik on ikka suur ja torniga. Aga kas ühe kiriku muudab kirikuks torn või kogudus, kes seal tegutseb? Tegelikult ikka kogudus.
Lapsena ristiti ta Lüganuse koguduses Virumaal, leeris käis 15 aastat tagasi Jõgeval, kui õpetajaks oli Markus Haamer.
“Olen selline inimene, et kui millegagi tegelen, pean sellest asjast ka võimalikult palju teadma, nii läksin Usuteaduse Instituuti üldteoloogia kursusele. Oluliseks peab ta kristluse juures andestamise võimalust. “Inimesed suhtuvad sellesse sageli pealiskaudselt, endale aru andmata, mis on andestus. Väga levinud on arvamus, et ma võingi teha, mis tahan, siis lähen kirikusse ja palun andeks. Me pole süvenenud sellesse, mis tegelikult on andestus ja lunastus, mis tegelikult tähendab, et me peame oma sisemuses suutma veast üle saada, et peab olema tõesti suur tahtmine andeks saada. See tähendab eelkõige meeleparandust.”
Saima Kalev tunnistab, et ka temal on olnud probleeme iseeneses. “Kas ma suudan oma asju ajada nii, et ma tegutseksin kogu aeg ausalt ja õiglaselt? Mõnikord tuleb mul teha otsuseid, mis ei meeldi mulle endale, mis ei meeldi ka nendele inimestele, keda need otsused puudutavad. Ma pean lähtuma riigi seadustest, kuigi sageli tahaks lihtsalt inimest aidata.?
Kõige kriitilisemad hetked ongi olnud need, kui ebaõiglust nähes aidata ei saa. Ta püüab sel juhul analüüsida, miks on niisugune olukord tekkinud, kas ja kuidas saab midagi muuta.
“Ega ma endale alguses aru ei andnud, kui palju ma enda peale võtsin, kui palju tuleb teha vabast ajast. Palju on tehtud oma pere arvelt, kuid mu lähedased lepivad sellega, sest lapsed on täiskasvanud ja abikaasa mõistev.?
Rahvusriikidel sarnased mured
Säästva arengu komisjon suudab mõjutada ka meie põllumajandust, maaelu ja keskkonnateemasid ning teda ei heiduta see, kui mõni külamees arvab, et sellest Brüsselis käimisest pole mingit tolku.
“Asi on üldisem ja suurem. Kui kasu ei saa käega katsuda, siis ei tähenda see veel, et seda pole olemas. Otsest vorstijuppi mul küll ette näidata ei ole. Meil on üldine suhtumine ka oma parlamenti ja volikogusse, et mis nad seal niisama käivad istumas. Tegelikult oleks hea, kui inimesed teeksid endale selgeks, milline on see erakond, mida nad pooldavad ja kes nende huvisid kaitseb. Siis poleks enam tähtis, kas kandideerib Jüri või Jaan, oluline oleks maailmavaateline valik, üldine lähenemine elule.?
Euroopa Liidus toimib niisugune süsteemne lähenemine, kuid Eestis pole paljud inimesed Euroopa Liidus toimuvaga kursis, neid ei huvita isegi see, mida tehakse vallavalitsuses. Ja ehk ei peagi kõik kõike teadma. Siis jääbki vaid üle toetada valimiste kaudu neid inimesi, keda saab usaldada ja jääb vaid loota, et nemad teavad, mida ja kuidas teha. “Eesti demokraatia on noor. Küll meie olukord muutub, kui kord oleme saanud sama kaua vabalt poliitikat ajada kui Soome ja Rootsi. Tänapäeva elutempo on nii kiire, et ehk jõuame rutemgi järele,? loodab Saima Kalev.
Kui nn pronksiöö teema Euroopa Nõukogus üles võeti, avanes Saima Kalevil Eesti delegatsiooni juhina Venemaale selge vastus anda, aga hea ja ammendava vastuse andis seekord EN peasekretär ise. Venemaa esindaja esitab igal plenaaristungil küsimuse, miks rikutakse Eestis ja Lätis vähemuse õigusi. On oluline, et me oleme kohal, et meil on võimalus vastata. Kas Eesti seisukohti selgitab Jõgeva vallavanem või Tartu linnapea, pole muidugi vahet.
Immigrantide probleem on Euroopas päevakorral igal pool. “Konsensust saavutada on raske, kuid rahvusriikide püsimise osas, mille eest on seisnud kogu aeg meie fraktsioon, hakkab saabuma üksmeel, ka teised fraktsioonid on hakanud sama rääkima, et Euroopa tugevus seisneb kultuurilises mitmekesisuses.”
JAANIKA KRESSA
